Qor basshysy MÁMS aqshasyn jekemenshik medqyzmetterge jumsaý týraly usynysqa pikir bildirdi

ASTANA. QazAqparat – «Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qory» kommertsııalyq emes aktsıonerlik qoǵamynyń basqarma tóraǵasy Sábıt Ahmetov Báskelestikti qorǵaý jáne damytý agenttiginiń mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý júıesiniń qarajatyn jeke menshik medıtsınalyq qyzmetterdiń baǵa aıyrmashylyǵyn tóleýge qoldaný týraly usynysyna pikir bildirdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qory medıtsnalyq qyzmetterdiń aqysyn Tegin medıtsınalyq kómektiń kepildendirilgen kólemi men MÁMS aıasynda bólisip tóleý júıesin engizý máselesin Densaýlyq saqtaý mınıstrligimen birge qarastyryp jatyr. Degenmen medıtsınalyq qyzmetterdi birlesip tóleý tásilin engizýdiń halyq pen medıtsınalyq qyzmet kórsetýshiler úshin jaǵymsyz áseri bolýy múmkin ekeni aıtylyp júr.

ıAǵnı, mundaı tásildi engizý densaýlyq saqtaý qyzmetterine qol jetkizýge kedergiler týyndatýy yqtımal. Bul halyqtyń medıtsınalyq qyzmetke ketetin shyǵynyn arttyryp, qajjetiliktiń tolyq ótelmeýine ákep soǵýy múmkin. Óıtkeni adamdar medıtsınalyq kómek alǵany úshin qosymsha shyǵyn arqalaýǵa májbúr bolady», - delingen redakııanyń saýalyna joldanǵan jaýapta.

Qor basshysynyń paıymynsha, medıtsınalyq qyzmet aqysyn ortaq tóleý tásili ense, adamdar densaýlyq saqtaý qyzmetin tıimdi paıdalanýǵa yntasyn joǵaltýy da múmkin.

«Zertteýler ortaq tóleý tásili medıtsınalyq qyzmetterdi áldeqaıda tıimdi paıdalanýa yntalandyrmaıtyn júıe ekenin kórsetip otyr. Onyń ústine mundaı tásil tabysy tómen, egde jastaǵy jáne sozylmaly syrqaty bar adamdar sııaqty belgili bir toptaǵy azamattardyń densaýlyǵyna keri áser etýi yqtımal.

Mundaı toptar qosymsha shyǵyndy tóleýge qınalyp qalýy múmkin. Osylaısha olardyń ózine qajetti medıtsınalyq kómekke qol jetkizýi qıyndaıdy. Saldarynan qoǵam kedeıler men baılarǵa bólinip, jaǵymsyz áleýmettik kóńil kúıler artýy yqtımal», - dep jazady qor basshysy.

Onyń aıtýynsha, mundaı tásil medıtsınalyq qyzmetterdiń sapasyn túsirýi múmkin.

«Mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý júıesinde jumys isteıtin jeke klınıkalar men memlekettik mekemelerdiń qyzmet sapasy birdeı bolý kerek. Biraq ortaq tólem engizý memlekettik jáne jeke menshik klınıkalardyń qyzmet sapasynda aıyrmashylyq týǵyza alady. Sondaı-aq, halyqaralyq tájirıbe medıtsnalyq qyzmetterge ortaq tólem engizý birqatar keri áser men qater týyndatatynyn kórsetedi. Mysaly, qarjylaı qorǵanysy myqty elder ortaq tólemdi shekteýli mólsherde qoldanady nemese ortaq tólemniń derbes saıasatyn ustanady. Bul adamdardy qarjylyq qıyndyqtardan saqtaıdy. Bul halyqaralyq tájirıbeni, ortaq tólemniń mólsheri men tıpin, qarjylaı qorǵaý tetikteriniń tıimdiligin muqııat zerdeleý kerek degen sóz.

Osy faktorlardy eskersek, ortaq tólem tásiliniń qateri men tásilderin tyńǵylyqty zertteý mańyzdy. Sondaı-aq, «Atameken» ulttyq kásipkerler palatasy sııaqty ózge de uıymdardyń qatysýymen qoǵamdyq tyńdaýlar ótkizý kerek bolady», - deıdi Sábıt Ahmetov.