Kópbalaly otbasylarǵa kómek: Joldaýdan soń ne ózgeredi

NUR-SULTAN. QazAqparat - BUU balalar qorynyń (ıÝNISEF) dereginshe, álemde kedeı otbasynyń 90 paıyzy kópbalaly eken. Al elimizde 6 mıllıon balanyń 1 mıllıony kedeı otbasynda ómir súrip jatyr. Mamandardyń aıtýynsha, olardyń basym kópshiligi kópbalaly otbasylardan shyqqan. Qazirgi ýaqytta elimizde 487 myńnan astam otbasy kópbalaly ekenin eskersek, onda bul - búginniń ózekti máselesi ekeni anyq. Sodan da bolar, Memleket basshysy 1 qyrkúıektegi Joldaýynda elimizdiń bolashaǵy sanalatyn balalarǵa erekshe kóńil bóldi. Máselen, sarapshylar Ulttyq qordan qarjy bólý de balalardyń bolashaǵyna quıǵan ınvestıtsııa ári áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıynyń jaqsarýyna áser etedi deıdi.

Osy oraıda, qazirgi kezde elimizdegi kóp balasy bar otbasylar memleketten qandaı kómek ala alady, ár balaǵa neshe teńge járdemaqy beriletini jóninde materıal daıyndaýdy jón sanadyq. Bul týraly tolǵyraq QazAqparat sarapshysynyń materıalynda.

Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń málimetinshe, memlekettiń kópbalaly analarǵa kórsetip otyrǵan qysqa merzimdi kómegi – járdemaqy tólemi. Kópbalaly otbasylardyń tabysyn esepke almaı beriletin bul memlekettik járdemaqy tólemi 2020 jyldyń 1 qańtarynan bastap berile bastaǵan edi. Kópbalaly otbasylarǵa beriletin memlekettik járdemaqy tólemderin bıyl orta eseppen 501,5 myń otbasy alyp otyr. Bul memlekettik járdemaqyny kim ala alady? 4 jáne odan da kóp birge turatyn kámeletke tolmaǵan nemese 23 jasqa deıingi kúndizgi bólimde oqıtyn stýdent balasy bar otbasylar tabysyna qaramastan, úmitker bola alady.

Tólem mólsheri bala sanyna qaraı eseptelip tólenedi. Kópbalaly otbasy bolý úshin otbasynda kem degende 4 bala bolýy kerek. Olarǵa – 50 975 teńge tólense, eń kóbi 16 balaǵa – 203 520 teńge nemese ár balaǵa 12 720 teńge alyp otyrady.

Bala týǵanda beriletin birjolǵy járdemaqy

Bala týǵanda beriletin birjolǵy memlekettik járdemaqy respýblıkalyq bıýdjet esebinen jumys isteıtin jáne jumys istemeıtin áıelderge tólenedi. Birinshi, ekinshi, úshinshi balaǵa – 38 AEK nemese 116 394 teńge, tórtinshi jáne odan keıingi balalarǵa – 63 AEK nemese 192 969 teńge. Al otbasynda egiz, úshem, tórtem dúnıege kelse, birjolǵy memlekettik járdemaqy ár sábıge jeke-jeke tólenedi.

Aı saıynǵy bala kútimine tólenetin járdemaqy

Bul járdemaqy balaǵa qaraıtyn jáne mindetti áleýmettik saqtandyrý júıesine qatyspaǵan jumys istemeıtin áıelder men erlerge taǵaıyndalady. Qazir bala kútimine baılanysty aı saıynǵy járdemaqy sábı bir jasqa tolyq tolǵanǵa deıin tólenedi. Birinshi balaǵa – 5,76 AEK nemese 17 643 teńge; ekinshi balaǵa – 6,81 AEK nemese 20 859 teńge; úshinshi balaǵa – 7,85 AEK nemese 24 044 teńge; tórtinshi jáne odan keıingi balalarǵa – 8,90 AEK nemese 27 261 teńge.

Aıta keteıik, dekretke deıin jumys istegen áıelderdiń bala kútimine baılanysty alatyn aı saıynǵy áleýmettik tólemi bólek. ıAǵnı, sońǵy 2 jyl ishindegi jalpy tabysty 24 aıǵa bólip, memleket bekitken 0,4 koeffıtsıentke kóbeıtip, odan shyqqan somadan 10% zeınetaqy jarnasyn alyp tastaý arqyly esepteledi.

Ulttyq statıstıka bıýrosynyń (2015-2019 jylǵy jarııalanym) málimeti boıynsha, balalardyń 15%-y tabysy eń tómen otbasylarda turady. 2019 jyly Qazaqstanda 6 110 156 bala (0-17 jas) tirkelgenin eskersek, 916 523 bala kedeılik deńgeıinde ómir súredi.

ıÝNISEF 2019 jylǵy esebinde Qazaqstanda 15,6% bala kedeılik deńgeıinde ómir súredi dep kórsetken. Osy rette, memleket ana men balany qorǵaýǵa baǵyttalǵan áleýmettik salada birqatar qadam jasap jatyr.

Joldaýda ne aıtyldy?

Memleket basshysynyń osy jylǵy 1 qyrkúıektegi Qazaqstan halqyna Joldaýynda birqatar tapsyrma berildi. Atap aıtqanda 2023 jylǵy 1 qańtardan bastap memlekettik járdemaqy jáne Memlekettik áleýmettik saqtandyrý qorynan (MÁSQ) bala kútimi boıynsha áleýmettik tólem tóleý merzimderi bir jarym jasqa deıin ulǵaıtylatyn boldy. Ana men balany qoldaýdyń osy jáne basqa da sharalary QR Áleýmettik kodeksiniń jobasynda qarastyrylady.

Budan bólek, «Altyn alqa», «Kúmis alqa» alqalarymen marapattalǵan nemese buryn «Batyr ana» ataǵyn alǵan, І jáne ІІ dárejeli «Ana dańqy» ordenderimen marapattalǵan kópbalaly áıelderge aı saıyn beriletin memlekettik járdemaqy kólemi de artady. Mınıstrlik ony 7,4 AEK-ke deıin kóbeıtýdi josparlap otyr. Qazirgi mólsheri - 6,4 AEK (19 603 teńge). Sonymen qatar «Altyn alqa», «Kúmis alqa» alqalarymen marapattalǵan nemese buryn «Batyr ana» ataǵyn alǵan, І jáne ІІ dárejeli «Ana dańqy» ordenderimen marapattalǵan kópbalaly analar turǵyn úıdi memlekettik turǵyn úı qorynan alýǵa nemese jergilikti atqarýshy organ jeke turǵyn úı qorynan jaldaǵan turǵyn úıdi alýǵa birinshi kezekte quqyly.

Qoryta kele, qazirgi tańda elimizde kópbalaly otbasylardy qoldaýdyń keshendi modeli qurylǵanyn kórýge bolady. Oǵan memlekettik járdemaqylar júıesi, MÁSQ-ten tólenetin áleýmettik tólemder, jumyspen qamtýǵa járdemdesý sharalary, salyq salý kezindegi jeńildikter jáne azamattar ómiriniń barlyq kezeńderinde áleýmettik qorǵaýdyń basqa da sharalary kiretinin atap ótken jón. Sondaı-aq aldaǵy ýaqytta, ásirese kópbalaly otbasylardyń máselesi men olarǵa beriletin járdemaqy mólsheri únemi memleket baqylaýynda bolmaq.