Konventsııaǵa qol qoıý 20 jylǵa sozylǵan kelissózderdi túıindeıdi - Qaırat Ábdirahmanov

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - Aqtaýda ótetin Kaspıı mańy memleketteri basshylarynyń sammıti qarsańynda QR Syrtqy ister mınıstri Qaırat Ábdirahmanov Kaspıı teńiziniń quqyqtyq mártebesi anyqtalatyn kezdesý týraly óz pikirin bildirdi.

- Mınıstr myrza, Aqtaýda ótetin Kaspıı mańy memleketteri basshylarynyń sammıtin tarıhı kezdesýlerdiń qataryna jatqyzýǵa bolady. Sebebi, onda Kaspıı teńiziniń quqyqtyq mártebesi anyqtalady. Jıyrma jyldan astam ýaqyt boıy teńizdiń quqyqtyq mártebesi týraly Konventsııa jobasyn ázirlegen sarapshylardyń eńbegin qalaı baǵalar edińiz?

- Sarapshylardyń jumysyna jaqynda Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń ózi  baǵa bergen bolatyn. Bul asa kúrdeli jáne kópjaqty jumys. Onyń nátıjesi Aqtaý sammıtinde qarastyrylady.

Kaspıı teńiziniń quqyqtyq mártebesi týraly Konventsııa jobasyn ázirleý besjaqty formatta júrgizildi jáne onda kórsetilgen barlyq tujyrymdamalar men erejeler konsensýs negizinde qabyldandy.

Bizdiń pikirimizshe, bul qujat óte teńdestirilgen jáne onda kelissózder protsesiniń barlyq qatysýshylarynyń múddeleri eskerilgen.

- Qujatqa áli qol qoıylǵan joq jáne parlamentter ratıfıkatsııalaǵansha, ony jarııalaýǵa bolmaıdy. Degenmen, Konventsııanyń negizgi mazmuny týraly aıtyp bere alasyz ba?

- Eń bastysy, memleket basshylary ózderiniń saıası erik-jigeri, dıplomatııalyq kúsh-qaıraty, tıimdi sheshimderdi izdestirýge umtylýy arqyly Kaspıı teńizindegi yntymaqtastyq týraly barlyq máseleler boıynsha konsensýsqa qol jetkizdi. Oǵan prezıdentterdiń qol qoıýyna usynylǵan Kaspıı teńiziniń quqyqtyq mártebesi týraly Konventsııa jobasy dálel.

Konventsııa Kaspıı teńizin, sonyń ishinde onyń sýyn, túbin, jer qoınaýyn, tabıǵı resýrstary men onyń ústindegi áýe keńistigin paıdalanýǵa qatysty Kaspıı mańy memleketteriniń quqyqtary men mindetterine qatysty barlyq máselelerdi sheshýge arnalǵan jáne bul qujat tutas Kaspıı aımaǵynyń qaýipsizdigi, turaqtylyǵy men órkendeýiniń kepili bolýy tıis.

Teńiz akvatorııasy ishki sýlar, eni 15 teńiz mıli bolatyn aýmaqtyq sýlar, 10 mıldik balyq aýlaý aımaqtary men ortaq sý aıdyny syndy ártúrli rejımdermen mejelenedi. Teńiz túbi men jer qoınaýyn mejeleýge keler bolsaq, bul protsess irgeles jáne qarsy jatqan memleketter arasyndaǵy ýaǵdalastyq arqyly júzege asyrylady. Munda teńiz túbi men jer qoınaýy resýrstaryn ıgerýge baılanysty halyqaralyq quqyqtyń jalpyǵa tanylǵan qaǵıdattary men normalary eskeriledi.

- Al teńiz ben onyń aınalasyndaǵy qaýipsizdikti qamtamasyz etýde Kaspıı mańy memleketteri qalaı jumys isteıdi?

- Bul bizdiń yntymaqtastyqtaǵy óte mańyzdy máselelerdiń biri. Munda kóptegen alýan túrli aspektiler bar, olardyń eń bastysy - zańǵa qaıshy árekettermen kúres.

Kaspıı mańy memleketteri basshylarynyń aldaǵy kezdesýi aıasynda terrorızmge, uıymdasqan qylmysqa, bıoresýrstardy zańsyz aýlaýǵa jáne esirtki zattarynyń zańsyz aınalymyna qarsy kúres boıynsha yntymaqtastyq máselelerin talqylaý josparlanǵan. Odan bólek, áskerı is-qımyldardy júzege asyrý, oqıǵalardyń aldyn alý, teńizde júzý qaýipsizdigi, sondaı-aq taraptardyń quzyretti organdarynyń, onyń ishinde shekara vedomstvolarynyń ózara árekettestigine qatysty máseleler kóteriletin bolady.

Sammıt qorytyndysy boıynsha 2010 jyldyń 18 qarashasynda bekitilgen Kaspıı teńizindegi qaýipsizdikti qamtamasyz etý salasyndaǵy yntymaqtastyq Kelisimin iske asyrý sheńberinde Kaspııdegi qaýipsizdik pen zańsyz árekettermen kúresti qamtamasyz etýdegi yntymaqtastyqty odan ári damytýǵa negiz bolatyn birqatar úkimetaralyq qujattarǵa qol qoıý josparlanǵan.

Kaspıı mańy memleketterine tıesili emes bóten qarýly kúshterdi teńizge qatynastyrmaý da - jekelegen másele. Bul ustanym 2014 jyldyń qyrkúıeginde Astrahanda ótken Tórtinshi Kaspıı sammıtiniń qorytyndysynda qol qoıylǵan Ázerbaıjan, Iran, Qazaqstan, Reseı jáne Túrikmenstan prezıdentteriniń málimdemesinde bekitilgen. Sondaı-aq bul ýaǵdalastyq Kaspıı teńiziniń quqyqtyq mártebesi týraly Konventsııada da jazylǵan.

Jalpy alǵanda, Konventsııaǵa qol qoıýdyń Kaspıı teńiziniń mártebesi týraly jıyrma jyldan astam ýaqytqa sozylǵan kelissózderdi túıindeıtinine jáne teńiz mańy memleketteriniń ózara halyqaralyq, saıası, ekonomıkalyq jáne mádenı-gýmanıtarlyq yntymaqtastyǵyn damytý men nyǵaıtýy úshin myzǵymas quqyqtyq negiz bolaryna senimdimin.

- Qundy pikirińiz úshin rahmet! 

Seıchas chıtaıýt