Konstıtýtsııalyq reforma Parlamentke quzyret qana emes jaýapkershilikti de júkteıdi
Rasynda da bul solaı. Óıtkeni, onyń kútilip otyrǵan jyl saıynǵy Prezıdent Joldaýynan buryn jarııalanýy máseleniń mańyzdylyǵyn aıǵaqtasa, ekinshi jaǵynan kún tártibinde Konstıtýtsııaǵa ózgerister engizý máselesi de qylań berdi. Ózgeristerdiń, bılik tarmaqtary arasyndaǵy ókilettikterdi bólýdiń negizgi sebebin Elbasy bylaı dep túsindirdi:
«Qazir zamannyń dıdary ózgerdi. Biz de ózgerýge tıispiz. Sol sebepti, memlekettiń basqarý júıesin de jańǵyrtatyn kez keldi. Men eldiń múddesi men zamannyń talabyn, urpaqtyń bolashaǵyn oılaı otyryp osyndaı baılam jasadym».
Bılik tarmaqtary arasyndaǵy ókilettikti bólý eki negizgi baǵytty qamtyp otyr. Birinshisi - Prezıdenttiń áleýmettik-ekonomıkalyq protsesterdi retteýdegi birshama ókilettikterin Úkimetke jáne basqa da atqarýshy organdarǵa berý. Endeshe, atqarýshy bıliktiń memlekettiń ekonomıkalyq damýyndaǵy jaýapkershiligi, eldiń áleýmettik ahýalyn jaqsartýdaǵy mindeti de artady degen sóz. Bul rette atqarýshy bılikke memlekettik baǵdarlamalardy bekitý quzyry beriledi. Osylaısha, memlekettik baǵdarlamalardyń júzege asyrylýyna Úkimet tolyqtaı jaýapkershilik alatyn bolady.
Ekinshi - bılik tarmaqtary arasyndaǵy qarym-qatynasty konstıtýtsııalyq deńgeıde teńgerimdi etý. Bul rette Úkimetti jasaqtaýdaǵy Parlamenttiń rólin kúsheıtý kózdeledi. Álbette, eki mindettiń ekeýi de mańyzdy. Sonyń ishinde Parlamenttiń quzyretin keńeıtip, onyń rólin kúsheıtý máselesi de birazdan sóz bolyp otyrǵan dúnıe edi desek artyq aıtpaǵan bolar edi. Al bıliktiń zań shyǵarýshy tarmaǵy boıynsha kútiletin ózgerister neni bildiredi? Osyǵan toqtalsaq.
Prezıdent úndeýinde parlamenttik saılaýda jeńiske jetken partııa Úkimet quramyn jasaqtaýǵa sheshimdi túrde áser ete alatyny aıtyldy. «Úkimet qurýda Parlament rólin, mınıstrlerdiń depýtattar aldyndaǵy jaýapkershiligin kúsheıtý asa mańyzdy. Parlamenttik saılaýda jeńiske jetken partııa Úkimet quramyn jasaqtaýda sheshimdi túrde áser ete alady. Osyǵan baılanysty, endi Úkimetti burynǵydaı Prezıdent aldynda emes, Parlament aldynda bosatý zańdy bolady. Parlament palatalary tarapynan Úkimet múshelerine senimsizdik tanytý tártibin jeńildetý qajet. Bul zań shyǵarýshy bıliktiń atqarýshy bıliktiń ústinen baqylaýyn kúsheıtedi», - dedi Memleket basshysy.
Elbasynyń aıtyp ótkenindeı, bul qadam bıliktiń barlyq tarmaqtarynyń jumysyn tıimdi ári jaýapty etip, olardyń arasynda tıisti teńgermelik jasaıtyn bolady. Aıta keterligi, atqarýshy bıliktiń tizginin ustaıtyn Úkimet basshysyn taǵaıyndaýdyń qoldanystaǵy tártibi jalpylama saqtalady. Máselen, Konstıtýtsııanyń 44-babynyń 3-tarmaqshasyna sáıkes Memleket basshysy Parlament Májilisinde ókildigi bar saıası partııalar fraktsııalarymen keńeskennen keıin jalpy kelisimin alý úshin Májilistiń qaraýyna Premer-Mınıstrdiń kandıdatýrasyn engizedi. Osylaısha, Prezıdent Parlament Májilisiniń kelisimimen Premer-Mınıstrdi qyzmetke taǵaıyndaıdy. Toqtala ketetin jaıt, keıbir memleketterdiń saıası júıesinde Premer-Mınıstrdi Parlament Májilisi usynyp jatady. ıAnı, Parlament Májilisi Premer-Mınıstrdi usynyp, ony Prezıdent bekitedi. Al Qazaqstanda bul jaǵy joǵaryda aıtqanymyzdaı basqashalaý. Degenmen, kóptegen elderde, tipti parlamenttik bılik basqaratyn memleketterdiń ózinde Premer-mınıstrdi usyný jáne taǵaıyndaý Prezıdenttiń quzyretinde.
Jańa reformalyq usynystarǵa kelsek, Úkimettiń quramyn jáne onyń qurylymyn jasaqtaýda da Parlamenttiń róli artady. Bul úshin jańadan taǵaıyndalǵan Premer-Mınıstr endi jasaqtalatyn Úkimettiń quramy men onyń músheleri týraly kandıdatýralar boıynsha aldymen Májilispen konsýltatsııa ótkizedi. Depýtattyq korpýspen konsýltatsııalardan keıin ǵana Memleket basshysyna Úkimettiń quramyn jasaqtaý týraly usynys jasaıdy. Bundaı tártip Úkimet múshelerin qyzmetinen bosatý boıynsha da saqtalady. Bul rette tikeleı Prezıdenttiń ózi taǵaıyndaıtyn Syrtqy ister jáne Qorǵanys mınıstrlerinen bólek, basqa mınıstrler Májilistiń maquldaýynan ótý kerek degen sóz.
Taǵy bir jańalyq - búgingi kúni qoldanystaǵy zańnamaǵa sáıkes, jańadan Prezıdent saılanǵanda el Úkimetiniń ókilettigi doǵarady. Al usynylǵan joba boıynsha Úkimettiń otstavkasy endi jańa saılanǵan Prezıdent emes jańadan saılanǵan Parlament Májilisiniń aldynda júzege asady. Osylaısha, jańa iske kirisken Parlament Májilisi atqarýshy bıliktiń jańa quramyn jasaqtaýǵa da atsalysady degen sóz.
Toqtala ketetin taǵy bir baǵyt - Úkimettiń zań shyǵarýshy bılik aldyndaǵy eseptiligi hám baqylaýynda bolý tetigin jetildirý. Jańa reformaǵa sáıkes, Mınıstrler Kabıntiniń basshysy Úkimettiń qyzmetiniń negizgi baǵyttary, mańyzdy sheshimder týraly burynǵydaı tek Prezıdentke ǵana emes, Májiliske de baıandap otyrady. Al parlament palatalaryna Úkimet múshesiniń esebin tyńdaý nátıjesi boıynsha depýtattardyń jalpy sanynyń úshten ekisiniń kópshilik daýysymen zańdardy oryndamaǵan jaǵdaıda mınıstrdi qyzmetinen bosatý týraly Prezıdentke ótinish qabyldaý quqyǵy beriledi. Osyndaı jaǵdaıda Memleket basshysy Úkimet múshesin qyzmetinen bosatatyn bolady.
Sonymen qosa, Prezıdenttiń birqatar zań shyǵarýshylyq ókilettikteri alynyp tastalýy múmkin. Máselen, sonyń ishinde Prezıdentten zań shyǵarýǵa bastama jasaý quqyǵy saqtala otyryp, zań jobasyn Parlament Májilisine engizý týraly Úkimetke tapsyrma berý ókilettigi alynady. Memleket basshysynyń aıryqsha mańyzdy máseleler boıynsha Úkimettiń otyrystaryna tóraǵalyq etý quqyǵy saqtalady, biraq «qajet bolǵan jaǵdaıda» degen siltememen negizdeledi.
Túıindeı kelgende, Prezıdent úshin jańa jaǵdaıda strategııalyq fýnktsııalar, bılik tarmaqtary arasyndaǵy qatynastardaǵy joǵary tóreshi róli, syrtqy saıasat, ulttyq qaýipsizdik, elimizdiń qorǵanys qabileti basymdyqqa aınalady. Áıtse de, bul parlamenttik basqarý bıligi ornaı bastaıdy degen sóz emes. Óıtkeni, biraz sarapshylar ondaı basqarýdy qoldaǵanymen, qazirgi Qazaqstannyń saıası partııalary oǵan daıyn emestigin alǵa tartyp otyr. Onyń ústine álemniń kóptegen sarapshylary sońǵy ýaqytta prezıdenttik-parlamenttik basqarý formasynyń tıimdiligin moıyndaı bastaǵan bolatyn.
Al depýtattardyń ózi buǵan ne deıdi?
Darhan Káletaev, senator: Elbasy Úndeýinde aıtylǵan, Úkimetti jasaqtaýdaǵy Parlamenttiń rólin kúsheıtý máselesi mańyzdy. Tolǵaǵy jetken másele deýge keledi. Degenmen, Elbasy muny der ýaǵynda kóterip otyr. Reforma Parlamentke quzyretpen birge jaýapkershilikti de júkteıdi. Sondyqtan osy jaǵyn eskerý kerek. Quzyretpen, jaýapkershilikpen qatar Parlamenttik saılaýlarda saıası básekelestik te keledi. Meniń oıymsha, qazirgi tańda bıliktiń qaı tarmaǵy bolsa da, óziniń biliktiliginde osy úrderiske daıyn ekendigin kórsetip otyr.
Azat Perýashev, Májilis depýtaty, Aq jol partııasy fraktsııasynyń jetekshisi:
Bul úndeý bizdi qýantty. Qoldaımyz. Biz muny Qazaqstan saıası júıesiniń damýyndaǵy jańa tarıhı kezeńi dep sanaımyz. Ol bılikti halyqqa jaqyndatyp, túsinikti, ádil jáne jaýapkershiligin joǵary ete túsedi. Tutastaı alsaq, qazirgi kúni Parlament pen Úkimet arasynda ózara is-qımyl jolǵa qoıylǵan. Degenmen, áli de tereńdete túsetin jaıttar barshylyq. Qazirgi kúni depýtattar zań jobasyna túzetýler engizedi. Al mınıstrlik ókilderi otyryp alyp, olardyń zań jobasy tujyrymdamasynan tysqary ekendigin aıtady. Onda turǵan ne bar? Konstıtýtsııaǵa sáıkes zań jobasyna depýtattardyń túzetýleri eger ol bıýdjettiń kirister bóliginiń qysqarýyna jáne shyǵystarynyń ulǵaıýyna qatysty bolǵan jaǵdaıda ǵana kelisilýi qajet. Bizdiń, partııamyzdyń túzetýleri Úkimet qorytyndysyna jıi jiberilgen edi. Al olardan teris qorytyndy keledi jáne sonyń negizinde bul túzetýlerdi jumys toby qabyldamaı tastaıdy. Osy jaǵyn da jaqsartý kerek.
Sergeı Gromov, senator:
Elbasy Úndeýinde aıtylǵanyndaı, Prezıdentten Parlamentke beriletin ókilettikterdi búgingi kúnniń der qabyldanatyn sharasy ári laıyqty qadamdary dep baǵalaýǵa bolady. Buǵan depýtattyq korpýs ta daıar dep oılaımyn. Al Prezıdentten Úkimetke beriletin ókilettikterge kelsek, osy arqyly atqarýshy bılik ózine júkteletin jaýapkershilikti sezinetin bolady. Sezinip qana qoımaı, mindetterdi oryndaýǵa tikeleı kirisedi. Aıta keterligi, osy másele tóńireginde qos palataly Parlamenttiń kásibıligi týraly da áńgime týyndap júr. Meniń pikirimshe, qos palataly Parlament zańdardyń sapaly túrde qabyldanýyn qamtamasyz etedi. Atap aıtqanda, tómengi palata eskermegen jaǵdaılardy joǵary palata túzete alady. Sondyqtan zańdar sapaly bolyp, halyqqa qyzmet etýi úshin taǵy bir súzgi retinde osyndaı joǵary palata qajet.