«Konfýtsıı ǵaqlııalarynda» ne aıtylǵan?

ASTANA. QazAqparat - «Konfýtsıı ǵaqlııalary» - Qytaıdyń mádenı, rýhanı áleminde alatyn orny erekshe qundylyqtardyń biri. Biz búgin «Konfýtsıı ǵaqlııalary» dep atalatyn, túpnusqadan aýdarylǵan kitap týrasynda sóz qozǵamaqpyz. Bul kitap "Іzgilik", "Ádep-ıba", "El bıleý, saıasatkerlik týraly" jáne "Іlim-bilim" degen tórt bólim negizinde 21 taraýǵa bólingen.

Atalǵan kitaptyń kirispe sózinde: ««Konfýtsıı ǵaqlııalarynda» - Konfýtsıı men onyń shákirtteriniń sóz-áreketteri jınaqtalǵan», - dep jazylǵan. Qytaılar uly oıshyl Konfýtsııdi óz tilinde Kuńzy dep ataıdy. Kuńzy jańasha jyl sanaýǵa deıingi 551 jyldan 479 jylǵa deıin ómir súrgen. Aty -Chıý, janama aty - Juńnı. Chúnchıý dáýirinde Lý bektiginiń Zýıy degen jerinde (qazirgi Chandýn ólkesiniń Chúıfý aýdany) týǵan. Qytaıdyń taǵylymshyldar aǵymynyń negizin salýshy, Han ultynyń erte kezdegi uly oıshyly, aǵartýshysy, sonymen qatar saıasatkeri. Arǵy atasy Suń bektiginiń aqsúıegi bolǵan Kuńzy ultynyń rýhanı, mádenı, ıdeıalyq damýyna erekshe úles qosyp, tereń yqpal etken. Ol jasyraq kezinde ózi turatyn Lý bektiginde jol-jora isterin basqarǵan, keıin esep-qısap isteri jáne mal sharýashylyǵyn basqarý syndy usaq mansaptardy atqarǵan. Keıinirek bektiktiń basqarýshylaryna narazy bolyp, ózge elge qonys aýdaryp ketken. Ol óziniń saıası dáriptemelerin iske asyrý úshin birneshe bektikterdi aralaıdy. Alaıda eshqaısysynan qoldaý tappaǵan soń týǵan jerine qaıtyp kelip, ómirden ótken. Ol jasy egdelegen ýaqytta, ómirden jıǵan tájirıbesi men oqyǵan kitaptarynan alǵan bilimin negiz etip, shákirt tárbıeleýmen aınalysqan. Ańyzdarǵa qaraǵanda onyń shákirtteriniń sany úsh myńǵa jetken kórinedi. Olardyń ishinde keıingi urpaqqa belgili bolyp, esimderi el esinde qalǵandarynyń sany seksenge jýyq. Kuńzy «Jyrnama», «Ertedegi tarıh» sııaqty baıyrǵy ádebı, tarıhı muralardy retke salyp, óńdegen. Onyń bul eńbekteri Qytaıdyń tuńǵysh jylnamalyq tarıhı shyǵarmasyna aınaldy. Degenmen keıbir tarıhshy ǵalymdar uly fılosoftyń bul eńbegine kúmánmen qarap, Kuńzy alǵashqy jylnamany kórkemdep óńdeýshi degen pikirmen kelispeıdi. Biraq, aqıqatyna júginer bolsaq, áıgili aqylmannyń klassıkalyq shyǵarmalardy óte jetik bilgeni, tarıhı ádebıetti óńdeýge qabiletiniń erkin jetetindigi tek qytaı halqyna ǵana emes, kúlli adamzat balasyna tálim bolarlyq qunǵa ıe artyna qaldyrǵan mol murasy dálel bolady.

«Konfýtsıı ǵaqlııalary» danyshpannyń ómiri men rýhanı qundylyqtaryn saraptaýdyń, ishkerileı tanysýdyń taptyrmas quraly.

Aıta ketý kerek, «Konfýtsıı ǵaqlııalary» ilimger aqylmannyń óz qolymen tasqa basyp, qaǵazǵa túsirip jazyp ketken dúnıesi emes. Buny atalǵan kitaptyń mazmunyna qarap baıqaýǵa bolady. Jalpy, «Ǵaqlııalar» ǵulama ǵalymǵa zamandastarynyń qoıǵan saýaldaryna bergen tolǵamdy, estigen kisi esinde qalarlyqtaı jaýaptary jáne shákiritteriniń Kuńzydan jazyp alǵan ósıet sózderi. «Kuńzy ǵaqlııalary» týrasynda talas-tartys týdyratyn pikirler bar. Han dınastııasy tusynda «Kuńzy ǵaqlııalary» úsh nusqada bolǵan. Atap aıtar bolsaq: «Lý bektiginiń ǵaqlııalary», «Chı bektiginiń ǵaqlııalary» sonymen qatar «Eski tildegi ǵaqlııalar» degen. Alaıda keıingi ǵalymdardyń túrli óńdeýine tússe de qazirge jetken Konfýtsıı iliminiń adamdarǵa bereri mol.

Bul kitap - Konfýtsıı ıdeıasyn, ómirin zertteýdiń eń negizgi materıaly. Atalǵan kitap Qytaıdyń erte zamannan búginge jetken baǵa jetpes qundy muralarynyń biregeıi ekeni daýsyz. «Konfýtsıı ǵaqlııalary» keıingi kóptegen zertteýshi ǵulamalardyń kóz maıyn taýysa otyryp zerttep, eksheýiniń arqasynda barynsha kemeldene túsken. Sondyqtan onyń quny tek Qytaıdyń ǵana emes, adamzat rýhanııatynda alar orny erekshe muralar tizimine engen. Qaǵaz betine túsken «Ǵaqlııalardyń» uıytqysy - izgilik.

«Іzgilik» - «adamdy súıý», «óziń jaqsy kórmegendi basqaǵa tańba», «aıaǵyńdy nyq basyp turamyn deseń, basqalardyń da aıaǵynan nyq basyp turýyna kómektes!» degen sııaqty sózder. Іzgiliktiń basty ustanymy - halyqqa jan-jaqty jaqsylyq jasaý, buqaranyń jaqsy ómir súrýine qol ushyn sozý. Onyń bul sózi Qytaı kósemi Mao Tszedýn ıdeıasynda kórinis tapqan. Mysaly ataqty kommýnıstiń «Halyq úshin qyzmet eteıik!» degen sózdi eń basty uran etýi Konfýtsıı murasynyń búginge jetken jańǵyryǵy ispetti.

Konfýtsıı osy «Іzgilikti» iske asyrýdyń týra joly retinde «Ádep-ıbany» ólshem etý kerek degen oıyn ortaǵa qoıǵan. Ataqty oıshyldyń «Ádep-ıba» dep otyrǵany basqasha sózben aıtqanda qurmetshildik. Atap aıtar bolsaq, onyń álem fılosofııasyna belgili «Patsha patsha sııaqty, ýázir ýázir sııaqty, áke áke sııaqty, ul ul sııaqty bolýǵa tıisti!» degen sózi. ıAǵnı, árkim óz ornyn bilýi kerek. Jáne kimniń dárejesi qandaı bolsa, sondaı qurmettelýge tıis degen sóz. Nemese «aldyńa qýraı shanshyp qoıyp, ol seniń patshań dese quldaı bas ur!» degen oıy ańǵarylady. Konfýtsıı qoǵamnyń berekesin adamdardyń bir-birine izet, qurmet bildirýimen saqtaýǵa bolatynyn ósıet etken. Zertteýshilerdiń aıtýynsha, Konfýtsıı ilimi: «Bárinen de baýyrmaldyq pen perzenttik paryzdy umytpa, týǵan-týysqandarǵa qaıyrymdy bol, táýbeshildik pen únemdilikti baǵala, boıyńdaǵy ashý men yzany basýǵa úıren, bilim men biliktilikti joǵary qoı, kóńilińe saı kelmeıtin ilimniń bárinen aryl, basqalardy da aǵat jolǵa qadam basýdan saqtandyr», - deıdi.

Kuń Ustaz shákirtteri Ustazdarynyń bolmysynda tórt nárse: «qyńyrlyqtyń, kózqaras tarlyǵy, teris uǵymnyń jáne menmendiktiń» joqtyǵyn aıtatyn. Soǵan qarap Konfýtsıı jaı ǵana ǵulama ǵalym ǵana emes, kórkem minezdi asyl adam bolǵanyn ańǵarýǵa bolady.

Konfýtsıı iliminiń úshinshi bir bólimi saıası ıdeıalary deýge bolady. Onyń eskishildikti qorǵaıtyn saıası ıdeıalarynda alǵabasarlyq jaǵy da joq emes. «Myń soǵys arbasy bar qýatty memleketti basqarý úshin úkimettiń isterin óte abaılap júrgizý kerek. Buıryqtardyń shynaıylyǵyna mán berý, únemshil bolý, halyqty negizgi tirshilikke (eginshilikke) qajetti ýaqytynan basqa kezde ǵana memleket jumysyna jumsaý, olardy aıalaý kerek», - deıdi.

Shyǵys danyshpany ómiriniń sońynda Ejelgi qytaı tarıhyndaǵy tuńǵysh mektepti ashyp, úsh myńnan astam bilikti shákirtter tárbıeleýmen aty ańyzǵa aınalǵan adam ekeni belgili. Onyń úzdik 70-ten astam shákirti artyna qaldyrǵan asyl muralarynyń qanat jaıýýyna sebep bolǵan. Konfýtsıı muralarynyń tórtinshisi - ilim-bilim haqynda. Oqý-aǵartý isinde Kuń Ustaz eki baǵytty aıryqsha dáriptegen. «Úırenýden zerikpeý, úıretýden qajymaý» sondaı-aq «adamdardy jikke, tapqa bólmeı tárbıeleý». Úırený týrasynda «kitap oqyǵanda oı júgirtpeı, oqı berý - adamdy meń-zeń kúıge túsiredi. Kitap oqyǵysy kelmeı, dúnıeniń syryna qanyqqysy joq bolyp, tek bos qııalǵa berilgen adam qaterli jolǵa túsedi». «Bilgenińdi bilem de, bilmegenińdi bilmeımin de». Konfýtsııdyń «Kele jatqan úsh adamnyń bireýi maǵan ustaz bola alady», «Minez-qulyqty jetildirmeý, durys qaǵıdalardy estigende dereý iske asyrmaý, jaman ádetterden arylmaý - meniń ýaıymym mine osylar» degen edi. Shákirtteriniń aıtýynsha Konfýtsıı ǵajaıyptar, jyn-árýaqtar jaıynda sóılemegen. «Men 15 jasymda bilimge qumarttym. 30 jasymda talabymnyń durys ekenin baıqadym. 40 jasymda bilimpaz bolý qyzǵy­lyq­ty kórindi. 50 jasymda ǵalam, tirshi­lik zańdy­lyqta­ryn uqtym. 60-ta osy zań­dylyqtarǵa muqııat zer salyp júr­dim. 70-te júregimnen jetken keńesterden bir­de-bir aspadym», - degen sııaqty bıik parasatqa toly mol muralar qaldyrǵan uly ustazdyń dúnıetanýǵa, adamtanýda berer paıdasy orasan.

«Konfýtsıı ǵaqlııalary» qazaq tiline túpnusqadan tikeleı aýdarylǵan joq. Onyń basqa ult tilderine tárjimalanǵan keı bólimderi ǵana qazaqshaǵa aýdarylyp kelgenin aıta ketken jón.

Beısen Sultan