Kommýnaldyq qyzmetter tarıfi qalaı ózgermek
Búkil eldegi kommýnaldyq jeliniń tozyǵy jetip turǵanyna eshkim de shák keltire almaıdy. Al ınfraqurylymdy qalypqa keltirý úshin birneshe jyl men júzdegen mlrd teńge qarajattyń qajet ekendigi de sózsiz. Ótken jyly respýblıkada «Tarıfti ınvestıtsııaǵa aıyrbastaý» baǵdarlamasy iske qosylǵan bolatyn. Baǵdarlamaǵa sáıkes, 2029 jylǵa deıin 61,9 myń shaqyrym ınjenerlik jeline jańǵyrtýǵa shamamen 3 trln teńge ınvestıtsııa tartý kózdelip otyr. Jospar naqty júzege asqan jaǵdaıda kommýnaldyq ınfraqurylymnyń tozýyn 20 paıyzǵa tómendetip, normatıvtik jaǵdaıǵa deıin jetkizýge múmkindik týar edi.
Komıtet te búkil elimizdegi turǵyn úı kommýnaldyq-sharýashylyq ınfraqurylymynyń qazirgi jaı-kúıi otandastarymyzdy jylýmen, elektr energııasymen, sýmen jáne órkenıettiń ózge de ıgilikterimen úzdiksiz qamtamasyz etý úshin jańǵyrtýdy talap etetindigin jasyrmaıdy. Munan bólek, saladan bilik mamandardyń ketip jatqany baıqalady. Olar jalaqysy álde qaıda joǵary ózge salaǵa aýysýǵa májbúr. Vedomstvo dál osy problemany ózge de múddeli memlekettik jáne jergilikti atqarýshy organdarmen birlesip júzege asyratyn joǵaryda atalǵan baǵdarlama esebinen sheshýge úmit artady.
«Júktelgen mindetterdi oryndaý úshin komıtet tabıǵı monopolııalar salasyndaǵy zańnamaǵa tıisti ózgertýler engizdi. Sonyń negizinde 2023 jyldyń ózinde 5,8 myń shaqyrym ınjenerlik jelini jóndeýge 267 mlrd teńge ınvestıtsııa tarttyq. Bul sharalar jelilerdiń tozýyn ortasha alǵanda 3,2 paıyzǵa tómendetýge múmkindik berdi. Turǵyn úı kommýnaldyq-sharýashylyq salasyndaǵy jumysshylardyń aılyq jalaqysy ortasha eseppen alǵanda 135 myń teńgeden 200-300 myń teńgege deıin artty. Tutynýshylar men kásiporyndardyń múdde teńgerimin qamtamasyz etý esebinen ótken jyldyń qorytyndysynda kommýnaldyq qyzmetter tarıfiniń ózgerýi ortasha eseppen 15-30 paıyz boldy. Bul rette halyqtyń áleýmettik jaǵynan az qamtylǵan toby tarıfterdiń ózgerýinen turǵyn úı kómegi tetigi arqyly qorǵalǵan. ıAǵnı, ákimdikter kommýnaldyq shyǵystardyń bir bóligin óteıdi», - dep atap ótedi komıtetten.
Bıyl «Tarıfti ınvestıtsııaǵa aıyrbastaý» baǵdarlamasy arqyly 6,5 myń shaqyrym ınjenerlik jeline jańǵyrtý úshin 336 mlrd teńge ınvestıtsııa tartýǵa úmit artylyp otyr. Meje oryndalsa, onda jelilerdiń tozýy taǵy da 3 paıyzǵa tómender edi.
Degenmen, vedomstvo tarıf deńgeıi túri faktor eskerile otyryp qalyptastyrylatyndyǵyn alǵa tartady. Olardyń mólsherine atalǵan baǵdarlamanyń júzege asyrylýy ǵana yqpal ete almaıdy.
«Tabıǵı monopolııalar jáne qoǵamdyq mańyzy bar naryq salalaryndaǵy barlyq retteletin qyzmetke tarıfter men baǵanyń ózindik quny kóptegen faktordy eskere otyryp qalyptastyrylady. Onyń ishinde ekonomıkanyń rettelmeıtin sektorlaryndaǵy materıaldar men shıkizatqa, shettegi uıymdardyń taýarlary men qyzmetterge baǵany kóterýi, salyq mólsherlemesi deńgeıiniń ózgerýi, abonentter sany, kórsetiletin qyzmetterdiń kólemi, kásiporyn balansyndaǵy aktıvterdiń quny, jelilerdiń uzaqtyǵy jáne basqalary bar. Munan bólek, kommýnaldyq jelilerdiń tozýy, qyzmetkerlerdiń jalaqysyn kóterý qajettiligi jáne elektr energııasyn óndirýge tarıfti arttyrý qosymsha faktor sanalady. Atap aıtar bolsa, osy jyldyń 1 qańtarynan bastap 27 energııa óndirýshi uıym boıynsha shekti tarıfterdiń ósýi 18 paıyzdy qurady. "Jańartylatyn energııa kózderin qoldaý jónindegi qarjy-esep aıyrysý ortalyǵy" JShS biryńǵaı satyp alýshydan energııany satyp alý da farıftiń artýyna yqpal etedi – ósim 26 paıyz, elektr qýaty naryǵyndaǵy júktemeni oryndaýǵa elektr qýatynyń daıyndyǵyn ustap turý qyzmetine – ósim 73 paıyz, taýarlyq gazdyń kóterme baǵasy – ósim 14,6 paıyz, memleket rettemeıtin ózge de strategııalyq taýarlar (kómir, mazýt) qunynyń artýy», - dep túsindiredi komıtetten.
Vedomstvo osy faktordyń barlyǵyn eskere otyryp, óńirlerge jáne retteletin qyzmet túrlerine baılanysty tarıf ósimi elimiz boıynsha 10-20 paıyz bolatyndyǵyn boljaıdy.
Komıtet tabıǵı monopolııa sýbektileri qabyldaǵan mindettemelerdi baqylaý esebinen tutynýshylar quqyǵyn qorǵaý qamtamasyz etiletindigin jáne tarıftik retteýdiń ashyqtyǵy men jarııalylyǵyn qamtamasyz etý boıynsha sharalar qabyldanatyndyǵyn málim etti.
Degenmen, 27 tamyz kúni Energetıka mınıstriniń buıryǵymen energııa óndirýshi uıymdar úshin elektr energııasyna arnalǵan shekti tarıf ózgeriske ushyraǵan bolatyn.
Tabıǵı monopolııalardy retteý komıtetiniń málimetine sáıkes, energııa óndirýshi uıymdardyń sońǵy tutynýshyǵa energııany bosatý qunynyń úlesi 61 paıyzdy quraıdy.
«Barlyq retteletin kommýnaldyq qyzmetterdiń, onyń ishinde elektrmen jáne jylýmen jabdyqtaýdyń tarıfteri men baǵalary kóptegen faktordy eskere otyryp qalyptastyrylady. Máselen, túpkilikti tutynýshy, onyń ishinde halyq úshin elektrmen jabdyqtaý qyzmetteriniń baǵasy energııa óndirýshi uıymdardyń bosatý baǵasyna (olardyń túpkilikti baǵadaǵy úlesi orta eseppen 61 paıyz quraıdy), elektr energııasyn berýge arnalǵan tarıfterge jáne energııamen jabdyqtaýshy uıymnyń jabdyqtaý ústemesine (olardyń túpkilikti baǵadaǵy úlesi tıisinshe 35 jáne 4 paıyz) súıene otyryp qalyptastyrylady. Osylaısha, ár kezeńde ózindik qun qalyptasady. Jylýmen jabdyqtaý qyzmetteri tarıfiniń qurylymy óndiristen, berýden, taratýdan jáne jabdyqtaýdan turady. Bul jaǵdaıda jylý energııasyn óndirýge arnalǵan tarıftiń deńgeıi strategııalyq taýardy satyp alý shyǵyndaryna baılanysty, onyń qurylymynda ol shamamen 60 paıyzǵa jetedi», — dep túsindirdi komıtetten.
Qoldanylatyn otynnyń gaz, kómir syndy túrlerine baılanysty óńirlerdegi jylýmen qamtý qyzmetteriniń de tarıfinde aıyrmashylyq bolady. Strategııalyq taýar baǵasynyń ózgerýi bekitilgen tarıftiń qaıta qaralaýyna negiz bola alady.
Monopolııaǵa qarsy vedomstvonyń túsindirmelerine súıene otyryp, tutynýshylar úshin elektr jáne jylýmen jabdyqtaýdyń túpkilikti qunyna áser etetin faktor kóp ekenin baıqaýǵa bolady. ıAǵnı, baǵalar men tarıfterdiń ózgerýi ábden múmkin. Tabıǵı monopolııa sýbektileri, mysaly, otyn qymbattasa, shyǵynǵa ushyrap jumys isteýi ekitalaı.
Sonymen qatar, monopolııaǵa qarsy vedomstvo ótinimder óńirlerdegi áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıdy eskere otyryp, jeke tártippen qaralatynyna sendiredi. Tarıfterdiń shyǵyn bóligine rettelip kórsetiletin qyzmetterdi óndirýge jáne usynýǵa tikeleı qatysty ekonomıkalyq negizdelgen jáne qujattamalyq rastalǵan shyǵyndar ǵana engiziletinin atap ótedi.
Esterińizge sala ketsek, Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstan halqyna arnalǵan Joldaýynda Energetıka jáne kommýnaldyq sharýashylyq salasyn jańǵyrtý jónindegi ulttyq jobany jyl sońyna deıin bekitýdi tapsyrǵan edi.
«Memlekettiń uzaq ýaqytqa arnalǵan naqty tarıf saıasaty, ıaǵnı tıisti jospary bolýy kerek. Bul – osy salaǵa «uzaq merzimge ınvestıtsııa tartýdyń» negizgi sharty. Alaıda tutynýshylarǵa arnalǵan tarıftiń orynsyz ósýine jol berýge bolmaıdy», - degen edi Prezıdent.
Aıta keteıik, Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev bıylǵy Qazaqstan halqyna joldaǵan Joldaýyna Energetıka jáne kommýnaldyq sharýashylyq salasyn jańǵyrtý jónindegi ulttyq jobany jyl sońyna deıin bekitý kerektigin eskertti.
«Kommýnaldyq resýrstardy únemdeý mádenıetin qalyptastyrý – óte ózekti másele. Memlekettiń uzaq ýaqytqa arnalǵan naqty tarıf saıasaty, ıaǵnı tıisti jospary bolýy kerek. Bul – osy salaǵa «uzaq merzimge ınvestıtsııa tartýdyń» negizgi sharty. Alaıda tutynýshylarǵa arnalǵan tarıftiń orynsyz ósýine jol berýge bolmaıdy»,-dedi Prezıdent.