Kómeımen án aıtý janyńdy tynyshtandyrady-Baıan-Ólgeıde turatyn ónerpaz
Kómeımen án aıtý - ejelden kele jatqan óner túri. Ol myńdaǵan jyl buryn paıda bolyp, búginge jetip otyr.
Ádebıettanýshy-folklorıst Edige Tursynovtyń aıtýynsha (E.Tursynov «Qazaq baqsy-balgerleri», 1997-avt.), ertede qazaq baqsylary, adamdy emdeý kezinde qosymsha túrli daýystar paıdalanǵan. ıAǵnı, daýyspen adamnyń janyn emdeý baıaǵydan kele jatqan úrdisterdiń biri. Ol týraly bizdiń keıipkerimiz búı deıdi: «Kómeıden shyqqan daýys, ún janyma óte jaqyn. Dybys adamnyń ar jaǵynan shyǵyp turǵandyqtan bolar júrekke jyldam jetedi. Ózim kómeımen án salǵanda erekshe kúıge bólenemin. Kómeımen án aıtý janyńdy tynyshtandyrady, Onyń ústine dybystardyń terbelisi adamnyń qabyldaýy men áser alý sezimin damytady».
Zúlkapıl Qabımoldanyń arnaıy mýzykalyq bilimi joq. Biraq ol mýzykany janymen, júregimen, tabıǵatymen sezemin deıdi.
«Men kómeı sybyzǵy ónerin 14 jasymda ózim úırendim. Qazir jasym 60-ta. Bala kezimde bir kúni qazaq radıosynan kómeımen oryndalǵan ándi tyńdap, soǵan kóńilim aýdy. Ol qulaqqa óte jaǵymdy ári áserli estildi, sodan bastap osy ónerdi ózime serik ettim. Men 1978-1981 jyldar aralyǵynda Mońǵolııanyń astanasy Ulanbatyrda áskerı boryshymdy ótedim. Sonda mońgol áskerleri qazaqtyń halyq əni «Aqtamaqty» únemi oryndap berýimdi ótinetin»,- deıdi ol.
Ónerpazdyń qorynda 30-dan asa kómeımen aıtylatyn án bar. Kópshiligi qazaqtyń halyq ánderi «Aqtamaq», «Gákký», «Aǵajaı Altaı», «Bir bala», «Aýylym» taǵy basqalary.
«Jalpy qazaqtyń halyq ánderi kómeı sybyzǵyǵa salǵanda yńǵaıly ári jeńil keledi. Yrǵaq pen rıtm sheber úılesip, janǵa jaqyn áýezdi dybys syılaıdy. Sondyqtanda bolar men qazaqtyń halyq ánderin kóbirek kómeı sybyzǵyǵa salamyn», -deıdi ol.
Kómeımen saz oryndaýdyń densaýlyqqa paıdasy zor.
«Kómeımen án salý kez kóptegen adamdarǵa erekshe áser etedi. Mundaı án aıtýdyń tipti densaýlyqqa da paıdasy bar dep bilemin. Áýendi kómeımen oryndaǵanda tynysym keńeıip, ishimdegi ókpe-nazym, renishim syrtqa shyqqandaı áserde bolamyn - dedi kómeı sybyzǵyshy.
Aýyl-aımaq, kórshi-qolań, týys-týǵan jınalǵan kezde Zúlkapıldi arnaıy shaqyryp, kómeımen ándetýin qolqalap suraıtyndar kóp eken. Óz keziginde Zúlkapıl Qabımolda bul ónerdiń keıingi jastar arasynda umyt bolyp bara jatqandyǵyn jetkizdi.
«Men bala kezimde kómeımen oryndalatyn áýenderdi radıodan nemese úlkender arasynan kóp tyńdaıtynmyn. Sol jaǵdaı meniń osy ónerdi nasıhattap júrýime birden-bir sebep. Qazir ol úrdis joǵalyp bara jatyr. Jastar arasynda kómeı sybyzǵy ónerin damytyp, bul baǵytta izdenip júrgenderdi baıqamadym... Jalpy bul óner týraly kópshilik adamdar bilmeı jatady»,- deıdi ol.
Ónerpaz bul qabiletin tabıǵat aıasynda kóp júrýimen baılanystyrady.
«Tabıǵattan shyqqan daýystardy júregińizben tyńdasańyz demalasyz, bul bir. Ekinshiden, jalpy mońǵol halqynda da kómeımen áýen shyǵarý óneri óte jaqsy damyǵan. Alaıda meniń tartqan kómeı sybyzǵym olarǵa uqsamaıdy. Men árıne, mýzyka salasynyń zertteýshisi emespin jáne osy baǵytta arnaıy bilimim joq. Sondyqtan da qandaı da bir tujyrym aıtýym orynsyz bolar. Tek baıqap otyrsam, kómeı sybyzǵyny jińishke daýyspen aıtatyn túri kóp kezdesedi. Oǵan meniń densaýlyǵym men múmkindigim jetpeıdi»,- deıdi bizdiń keıipkerimiz.
Zúlkapıldiń taǵy bir hobbıi – tabıǵatta kezdesetin erekshe tastardy jınaý eken. Ol 30 jyldan beri erekshe tastardy jınaýmen aınalysady. Qazirgi kezde qazaq alfavıtindegi 42 áripti, sondaı-aq, tabıǵatta kezdesetin ań men qustardy beıneleıtin 1000-ǵa jýyq tasty jınap qoıǵan.