«Qomaqty qarjy kerek»: Keler jyly qazaqstandyq fılm «Oskar» ala ma?
– Bilýimizshe, «Baýyryna salý» fılmi – rejısser retindegi alǵashqy týyndyńyz. Qazaqtyń baýyryna salý dástúrin kınotýyndy mazmunyna negiz etýge ne sebep boldy?
– Basty sebep – ózim sol dástúrmen tárbıelendim. Dástúrdi ishinen bilemin. 1 jasymnan ózge shańyraqta óstim. Sondyqtan taqyryp týraly fılm túsirgim keldi. Ádebıette de, kınoda da baýyryna salýdy ashyp sýrettegen eshkim joq. Dástúrdiń yǵymen otbasynan ajyraǵan adamdardyń qandaı kúı keshetinin, bolashaq taǵdyry týraly ashyp aıtylmaı keldi. Búginge deıin jaryqqa shyqqan týyndalardyń ózi atústi. Aýylda tursyn, qalada tursyn, ár qazaqtyń shańyraǵy kezikken másele. Tarıhı jadymyzda tur. Kınoda baýyryna salý dástúrin balanyń kózimen jetkizgim keldi.
– Qoǵamda kóp aıtylmaǵanymen, atalǵan dástúrdiń zardabyn tartqan jandar az emes. Uıat pen namys arasynda býlyǵyp, áke-sheshesin jaqyn tarta almaıtyndardyń janaıqaıyn kóp estidik. Ásirese aǵa býynnyń ishinde ókinish kóp. Kıno jaryqqa shyqqannan keıin fılm keıipkerimen taǵdyrlas azamattar oqıǵasyn baıandap, pikir bildirgen jaǵdaı boldy ma?
– Joba ıdeıasy týyndaǵan sátten baýyryna salý dástúrin tereń zerttedim. Keıipkerlermen jolyqtym, tarıhı málimetterdi aqtardym, psıhologtarmen kezdestim. Sol kezde túrli platformada jeli qoldanýshylarynyń pikirine kezikkenim bar. Oqıǵasyn oqysańyz, janǵa batady. Mysaly, bir er azamattyń jazbasyn baıqadym. Aıtýynsha, qaryndasy bosanyp, bala qyrqynan shyqpaı jatyp kórshi aýyldaǵy ápkesiniń úıine barady. Shaqalaqty da ala kelgen. Týystar qaýyshyp, birshama ýaqyt otyrady. Ápkesinde bala joq eken. Qaıtar sátte baýyrynyń aldyn bógep, sińlisine balany qaldyrýyn surap bozdap qoıa beredi. Qarsylyqqa qaramastan ári-beri úgit jasap, sońynda bala sol otbasynda tárbıelengen. Qyzyǵy, qaryndasynyń enesi de qarsy bolmapty, taǵdyrǵa siltep, jazmyshtyń jazǵany degen.
Túsirilim barysynda da taǵdyrlas adamdardy baıqadym. Fılm jumysyna qatysqan keıýana boldy. Ókinishtisi, resmı kórsetilimge on shaqty kún qalǵanda ómirden ótkenin estidik. Kórsetilimge alpystan asqan qyzy keldi. Ol da baýyryna salý dástúriniń qurbany bolǵan, ózge shańyraqta ósken. Kórsetilimnen soń kózine jas alyp, sheshesiniń sońǵy sózin jetkizdi. Keıýana dúnıe salarda ózge otbasynda ósken qyzyna alǵash jáne sońǵy ret «ana» dep aıtýdy suraǵan eken. Baýyryna salýmen ósken balanyń bárinde bar jan jarasy bolar, qyzy aqyry «ana» dep aıta almapty. Bul ókinish mende de bar.
– Amerıkalyq Willa kompanııasy «Baýyryna salý» fılmin sheteldik kórermenge usyný úshin halyqaralyq prokat quqyn satyp aldy. Kassalyq túsim qalaı bólinbek, avtorlyq qalamaqy mólsheri belgilendi me?
– Willa-men jasalǵan kelisimshart endi júzege asady. AQSh-taǵy kıno kórsetilimi keler jyly kóktemde bastalady dep josparlanǵan. Sodan túsken túsken tabystyń belgili bir bóligin alamyn. «Baýyryna salý» fılmi «Oskar» syılyǵynyń úmitkerler qataryna endi. Barlyǵy baıqaýdyń qorytyndysyna baılanysty bolmaq.
– Fılm buǵan deıin Avstrııa, Baký, San-Sebastıan festıvalderinde jáne Azııalyq-Tynyq muhıt kınojúldesinde (APSA) birneshe marapatqa ıe boldy. Endigi baǵdar – «Oskar» syılyǵy. Halyqaralyq baıqaýda júldege iligý yqtımaldyǵy qandaı?
– Qarjy múmkindigine saı jumys istedik. Ásirese, AQSh-ta «Baýyryna salý» fılminiń jarnamasyn júrgizý baǵytynda kóp jumys atqaryldy. Jaqsy nátıje bolady degen úmit bar. 17 jeltoqsanda syılyqqa úmitkerlerdiń resmı short-paraǵy jaryq kóredi, sonda bári belgili bolatyn shyǵar.
Aıta ketetin jaıt. «Oskar» syılyǵyn ıelený úshin qomaqty qarjy, úlken daıyndyq kerek. Sebebi Gollıvýd – marketıng otany. Fılm týraly málimet qaı basylymǵa jarııalanǵany, kim jazǵany, qaı betke shyqqanyna deıin ról atqarady. Al aqparat resýrstaryna jarııalaý, jarnama qomaqty qarajatty talap etedi.
– Keı kınotanýshy «Baýyryna salý» fılmin arthaýs janryna jatqyzady. Álemdik kınoındýstrııada bul baǵyt jalpyhalyqtyq qaralymǵa emes, baıqaýǵa arnalǵan sapaly ónim sanalady. Sizdiń pikirińizshe, bul pikir qanshalyqty oryndy?
– Árıne, avtorlyq fılm sapaly kınoónim bolýy kerek. Al ónerde sapaly týyndy baǵalanýy úshin dodalarǵa qatysýy mindet. Osy mejeni ár memlekettegi avtorlar ózinshe oryndap, erekshelenýge tyrysady. Bastysy, ultynyń biregeı bolmysyn, tanym-túsinigin kınoda kórsetý – oq boıy ozýǵa birden-bir múmkindik. Sebebi avtorlyq fılmniń ózegi ulttyq tamyrdan órbıdi. Kóp eldi kıno arqyly tanýymyzdyń syry da osynda jatyr.
Alaıda avtorlyq fılmder kommertsııalyq jobalarǵa ilese almaıdy degen sóz emes. Mysaly, kórermenge belgili «Ókil áke» kınosy avtorlyq fılm sanalady. Biraq atalǵan fılm keń taralyp, kassalyq túsimi joǵary bolǵanyn bilemiz.
– Qazir otandyq jáne álemdik naryqty jeńil-jelpi mazmundaǵy fılmder jaılady. Atalǵan úrdis kıno óneriniń damýyna keri áser etip jatyr dep sanamaısyz ba?
– Osy oraıda qyzyq ustanym bar. Keıbir kınotanýshy jeńil-jelpi mazmundaǵy fılm keıin salmaqty kınonyń shyǵýyna túrtki bolady dep oılaıdy. Men bul pikirmen kelispeımin. Máselen, kınoındýstrııasy damyǵan AQSh, Qytaı, Úndistanǵa qarasańyz, olarda álemge tanymal rejısser sany saýsaqpen sanarlyq. ıAǵnı, sapaly kıno ındýstrııaǵa baılanysty emes. Sol sebepti mazmuny jeńil fılm ónerdi damytpaıtynyn uqqan jón.
– «Baýyryna salý» fılmi «Ulttyq kınony qoldaý ortalyǵynyń» demeýimen túsirilgenin bilemiz. Fılm jobasyn usynǵan ýaqytta komıssııa tarapynan fılm stsenarıine ózgeris engizý usynysy boldy ma? Jobasynyń alǵashqy nusqasy qanshalyqty saqtaldy?
– «Baýyryna salý» fılminiń jobasyna baılanysty «Ulttyq kınony qoldaý ortalyǵyna» ótinim bergen sátte erekshe qoldaýdy sezindim. Jobanyń mazmunyna ózgeris engizý nemese qaıta daıarlaý týraly sóz bolǵan joq. Kerisinshe, ortalyq tarapynan barynsha demeý boldy. Fılm túsirilimi pandemııa kezinde – 2020 jyly bastaldy, 3 jyl ýaqyt ketti. Soǵan qaramastan ortalyq ýaqyttan qyspaı, kómek berýge tyrysty. Sondyqtan jas talanttardyń jaryqqa shyǵýyna septesip, álemdik deńgeıdegi týyndyny jaryqqa shyǵarýǵa múmkindik bergeni úshin alǵysym sheksiz.