Qoljetimdi baspananyń quny árbir sharshy metrge 10 myń teńgege deıin artýy múmkin be?
Otyrys bastalar aldyndaǵy sózinde Premer-Mınıstr Serik Ahmetov 2013 jyldyń qorytyndysy boıynsha barlyq qarjy kózderi arqyly 6,8 mln. sharshy metr turǵyn úı salynǵanyn, bul 2012 jylǵy kórsetkishten joǵary ekenin aıta kele, degenmen byltyr keıbir óńirlerde qurylysqa bólingen bıýdjet qarajaty ıgerilmeı qalǵanyn atap ótti. Al tipti birqatar oblystarda jalǵa beriletin jáne nesıelik turǵyn úı qurylysy keshiktirilip júrgizilip jatqany belgili boldy.
Respýblıkalyq bıýdjet esebinen salynyp jatqan turǵyn úı máselesi turǵysynda baıandaǵan Óńirlik damý mınıstri Bolat Jámishevtiń sózine sensek, jalǵa beriletin baspananyń qurylysy boıynsha jyldyq jospardy barlyq ákimdikter oryndaǵan kórinedi. «2013 jyly jalǵa beriletin turǵyn úı qurylysyna oblystar men Astana jáne Almaty ákimdikterine 27,5 mlrd. teńge maqsatty transfertter bólinip, aldyn ala málimetter boıynsha 27,3 mlrd. teńgesi nemese 99,4 paıyzy ıgerildi»,- dedi mınıstr. Atap aıtqanda, 402,6 myń sharshy metr turǵyn úı salynypty.
Budan keıin mınıstr myrza turǵynúıqurylysjınaq júıesi aıasynda turǵyzylyp jatqan baspananyń jaı-japsaryna oıysty. Bul jeli boıynsha Qazaqstan óńirleriniń 7 ákimdigi bıyl turǵynúıqurylysjınaq júıesi arqyly salynatyn baspana boıynsha qurylys qarqynyn údetýi tıis eken. Osy oraıda bekitilgen kesteden qalys kele jatqan óńirler máselesine toqtalǵan mınıstr, salynbaǵan úılerdiń eleýli kólemi Mańǵystaý oblysyna tıesili ekenin jetkizdi. Bul óńirdegi Aqtaý qalasynda «Aqqý» shaǵyn aýdanynyń qurylysy jobalyq sheshimderdiń oryndalmaýy sebebinen toqtatylǵan. Osyǵan baılanysty 2011 jyly oblysta turǵyn úıler tıisti deńgeıde paıdalanýǵa berilmedi. Budan bólek, taǵy 6 óńirdiń ákimdikteri bıylǵy jyly ótken jyldardaǵy qurylys qarqynynyń qalys qalýynan bolǵan kemshilikterdiń ornyn toltyrý boıynsha tıisti sharalar qabyldaýlary qajet. Máselen, Atyraý oblysynda kesteden qalyp qoıý kórsetkishi 82,4 paıyz, BQO - 98,1 paıyz, Qaraǵandy oblysy - 64 paıyz, Pavlodar oblysy - 51 paıyz, Astana 67 paıyz jáne Almaty 62 paıyz deńgeıinde.
Jalpy turǵynúıqurylysjınaq júıesi arqyly iske asyrylatyn baspana qurylysyna 2013 jyly respýblıkalyq bıýdjetten jergilikti atqarý organdaryna 29,4 mlrd. teńge nesıelik qarjy bólindi. Onyń 27,9 mlrd. teńgesi nemese 95 paıyzy ıgerildi (ıgerý merzimi 2 jyl).
«Mańǵystaý oblysynan basqa nesıelik baspanany tapsyrý boıynsha jyldyq jospardy barlyq ákimdikter oryndady. 320 myń sharshy metr nesıelik turǵyn úı salyndy nemese jyldyq josparǵa 122,8 paıyzdy qamtydy. Alaıda, ótken jyldardaǵy bekitilgen kesteden qalys qalǵan qurylys qarqynyn tolyǵymen qamtý múmkin bolmady. Osyny eskere otyryp jospardy oryndaý 74 paıyzdy qurady», - dedi mınıstr.
Budan bólek B. Jámishev turǵyn úı qurylysy aýdandaryndaǵy ınjenerlik-kommýnıkatsııalyq ınfraqurylym qurylysy máselesine toqtaldy. 2013 jyly bul baǵytqa respýblıkalyq bıýdjetten 40,1 mlrd. teńge maqsatty transfertter bólinip, onyń ishinde 39,7 mlrd. teńgesi nemese 99 paıyzy ıgerilgen.
Mınıstr óńirler jalǵa beriletin baspana men ınjenerlik jeliler qurylysyna bólingen qarjyny ıgermegen jaǵdaıda, kelisimge «qarjyny ıgermegen jaǵdaıda birjaqty tártipte tárkileý» týraly tarmaqty engizý josparlanyp otyrǵandyǵyn sóz etti.
Óz kezeginde Úkimet basshysy Serik Ahmetov aldyn ala bundaı quqyq vedomstvoǵa beriletinin jáne osyndaı sheshim qabyldanatynyn qadap aıtty. Demek, Premer-Mınıstrdiń osy qoldaýyn estigennen keıin endi baspana qurylysynda ıgerilmegen qarjyny mınıstrlik birjaqty tártipte qaıtaryp alatyn bolady. Bul turǵyda osyndaı qadam óńirlerdegi jaýapty basshylardy osy baǵyttardaǵy jumystar boıynsha qamshylaı túsetini anyq.
Sonymen qatar otyrys barysynda «Qoljetimdi baspana-2020» baǵdarlamasy aıasynda salynatyn baspananyń quny árbir sharshy metrge 5 jáne 10 myń teńgege artýy yqtımal ekeni aıtyldy.
Mınıstrdiń aıtýynsha, bul baǵdarlama boıynsha turǵyn úıdiń sharshy metriniń búgingi quny baspana qurylysyna shyn máninde jumsalatyn shyǵystarǵa sáıkes kelmeıdi. Máselen, Qostanaı men Batys Qazaqstan oblystarynda baǵdarlama aıasynda úshinshi sanattaǵy turǵyn úıdiń 1 sharshy metriniń quny 90 myń teńgeni qurasa, al memlekettik saraptamanyń qorytyndysynda sharshy metrdiń baǵasy 117 myńnan 134 myń teńgege deıin jetedi. ıAǵnı, bekitilgen deńgeıden 30-50 paıyzǵa joǵary.
Osyǵan baılanysty mınıstrlik «Qoljetimdi baspana-2020» baǵdarlamasyna ózgerister men tolyqtyrýlardyń jobasyn ázirlep, onda 4 sanattaǵy baspana qurylysynda ár sharshy metr quny 80-nen 90 myńǵa deıin, al 3 sanat boıynsha 90-nan 100 myń teńgege deıin arttyrý qarastyryldy. Sonymen qatar qurylys korporatsııasy boıynsha 4 sanatta 110-nan 115 myń teńgege deıin jáne 3 sanatta 120-dan 125 myń teńgege deıin bolmaq. Atalǵan joba qazirgi kezde tıisti memlekettik organdarda talqylanyp jatqan kórinedi, keıin ol Úkimettiń qaraýyna engizilmek.
Aıta keteıik, byltyrlary baspana qunyn tómendetýge turǵyn úı qurylysy kombınattary aıtarlyqtaı yqpal etetindigi jıi aıtylǵan bolatyn. Indýstrııaldyq turǵyn úı qurylysyn damytý aıasynda elimizde jalpy jobalyq qýattylyǵy jylyna 1,5 mln. sharshy metr turǵyn úıdi qamtıtyn 17 turǵyn úı qurylysy kombınattarynyń jobasyn iske asyrý qarastyrylǵan. Bundaı baspanalar qurylys qarqyny jyldamdyǵymen jáne sapasymen, qurylys qunynyń tómendeýimen erekshelenbek.
«2013 jyly úı qurylysy kombınaty aıasynda 7 zaýyt paıdalanýǵa berildi. Kombınattar energııa únemdeý men tıimdilik turǵysynda qazirgi zamanǵy talaptarǵa tolyq sáıkes keledi», - deıdi vedomstvo basshysy.
Óz kezeginde Serik Ahmetov barlyq ákimder «Qoljetimdi baspana-2020» baǵdarlamasy aıasynda bıylǵa josparlaǵan turǵyn úı kólemin mindetti túrde paıdalanýǵa berýi tıis ekenin qadap aıtty.
«Ákimderge baǵdarlama aıasynda josparlanǵan kólemderdi sózsiz engizýdi, bıýdjet qarajatyn ıgerý boıynsha sharalardy qabyldaýdy tapsyramyn. Óńirlik damý mınıstri baǵdarlamanyń júzege asyrylýyna barynsha qatań baqylaý men monıtorıngti qamtamasyz etip, óńir ákimderimen birlesip, 2014 jylǵa arnalǵan turǵyn úı kólemin paıdalanýǵa berý boıynsha memorandýmdar jasasýy qajet», - dedi S.Ahmetov.
Úkimet basshysynyń paıymynsha, «Qoljetimdi baspana-2020» baǵdarlamasyn júzege asyrý jaqsy mýltıplıkatıvti tıimdilik beredi jáne el ekonomıkasynyń basqa da salalarynyń, onyń ishinde qurylys ındýstrııasynyń damýyna serpin qosatyn bolady.
Atap aıtqanda, 2014 jyly barlyq qarjy kózderi arqyly 6,9 mln. sharshy metr turǵyn úı salý kózdelip otyr.