«Kólik alý jóninen 50 eldiń qataryndamyz» - baspasózge sholý
***
« Egemen Qazaqstan » basylymy búgingi sanynda QR Parlamenti Senatynyń kezekti jalpy otyrysynda talqylanǵan máseleler jóninde keń kólemdi maqala jarııalady. Otyrys barysynda palata on úsh zań jobasyn qarady. Qazaqstannyń Dúnıejúzilik saýda uıymyn kurý týraly Marrakesh kelisimine qosylýy týraly hattama ratıfıkatsııalandy, sondaı-aq, elimizdiń osy uıymǵa kirýine baılanysty zańnamaǵa túzetýler qabyldandy.
«Senat Tóraǵasy Qasym-Jomart Toqaevtyń jetekshiligimen keshe palatanyń kezekti jalpy otyrysy bolyp ótti. Ondaǵy óziniń kirispe sózinde Tóraǵa Elbasy Nursultan Nazarbaev BUU Bas Assambleıasynyń tarıhı mereıtoılyq sessııasynda álemdik daǵdarysty eńserý jáne halyqaralyq qaýipsizdikti nyǵaıtýda orasan zor máni bar naqty bastamalar kótergendigine erekshe toqtaldy», - delinedi « Qasym-Jomart Toqaev: « Elbasy sózi elimizdiń ustanymdaryn nyǵaıtady » degen taqyryrppen jarııalanyp otyrǵan materıalda.
«Elbasy BUU Bas Assambleıasynyń tarıhı mereıtoılyq sessııasynda sóılegen sózinde álemdik daǵdarysty eńserý jáne halyqaralyq qaýipsizdikti nyǵaıtýda orasan zor máni bar naqty bastamalar kóterdi. Prezıdent HHІ ǵasyrda ıadrosyz álem qalyptastyrý jáne «Jańa Bolashaq» tujyrymdamasyn ázirleý týraly, sondaı-aq, halyqaralyq terrorızmge qarsy kúrestiń dúnıejúzilik jelisin qurý qajettigi týraly málimdedi», - dedi Q.Toqaev.
«Zamanymyzdyń asa tájirıbeli saıasatkeri, Azııadaǵy qaýipsizdiktiń irgetasyn qalaýshy, Eýrazııadaǵy yqpaldastyqtyń negizin salǵan Prezıdentimizdiń bastamalary halyqaralyq saıası jáne dıplomatııalyq qoǵamdastyqtyń asa joǵary qyzyǵýshylyǵyn týdyratyny daýsyz. Búginde bul bastamalarǵa álemniń jetekshi memleketteri nazar aýdarýda», - dep atap ótti Tóraǵa. Q.Toqaevtyń pikirinshe, Prezıdenttiń álemniń basty minberinen sóılegen sózi Qazaqstan úshin asa zor strategııalyq mańyzǵa ıe. Bul bastamalar qazirgi qubylmaly álemde elimizdiń ustanymdaryn nyǵaıta túsedi.
Sonymen qatar, elimizdiń bas gazeti « Egemen Qazaqstan » Býrabaı baýraıynda ótken búrkitshilerdiń II halyqaralyq festıvali týraly maqala jarııalady.
«Eki kún qatarynan uıymdastyrylǵan dúbirli dodada 10 memleketten kelgen búrkitshiler baqtaryn synady. Atap aıtar bolsaq, Ózbekstan, Qytaı, Mońǵolııa, Reseı, Qyrǵyz Respýblıkasy sekildi alys-jaqyn shetelderden kelgen maıtalmandar qyrandaryn ushyryp, taý bókterin qıqýlatty. Jarys birneshe kezeńnen turdy. Birinshisinde búrkitin qoıan men túlkige salyp, alymdylyǵyn kórsetse, kelesi kezeńderde qolǵa qondyrǵan qyranyn kók tórine órletý sekildi satylardan ótti», - dep jazady basylym « Býrabaıdaǵy búrkitshiler » atty maqalada.
«Búgingi ótip jatqan II halyqaralyq búrkitshiler festıvaliniń mańyzy zor. Bul, árıne, bizdiń ata-babalarymyzdan kele jatqan tól ónerimiz, ulttyq qundylyqtarymyzdyń biri. Sondyqtan, saıatshylyq dástúrdiń keńinen qanat jaıýy elimizdiń erendigin tanytady. Býrabaı baýraıyna baýyrlas memleketterdiń ókilderi kóptep jınalýynyń ózi ulttyq bolmysymyzdyń tereńde jatqandyǵyn bildiredi», - deıdi Ulttyq sport túrlerinen Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen jattyqtyrýshysy Ramazan Sáttibaı.
Tartysty ótken jarys qorytyndysy boıynsha, Astana qalasynyń turǵyny Serikbek Kúntýǵan birinshi oryn alsa, Jambyl oblysynyń ókili Jalǵas Ákimbekov ekinshi oryndy ıelendi. Al, úshinshi oryn Aqmola oblysynyń búrkitshisi Oljas Bekhojınge buıyrdy. Ózge qonaqtar da syı-saýǵadan shet qalmady. «Nur Otan» partııasynyń qoldaýymen Ulttyq sport túrleri qaýymdastyǵy uıymdastyrǵan sharaǵa «Samuryq-Qazyna» ulttyq ál-aýqat qory demeýshilik kórsetti.
***
Qazaqstanda tirkeletin dári-dármekterdiń jalǵan emestigin tekserý úshin el Úkimeti álemdegi bes beldi kitaphanamen baılanys jasap otyratyn boldy, dep xabarlaıdy «Aıqyn» basylymy.
Qasym-Jomart Toqaevtyń tóraǵalyǵymen ótken Senattyń keshegi jalpy otyrysynda Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik damý mınıstri T.Dúısenova osyndaı qyzyqty jańalyqty jarııa etken.
«Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik damý mınıstri T.Dúısenovanyń túsindirýinshe, osy kelisimge sáıkes, endi «quramy ártúrli dárilik zattardy bir saýda ataýymen tirkeýge tyıym salynady». Eýrazııalyq odaqqa múshe-memleketterdiń birinde tirkelgen dárilik zattardy basqa múshe-memlekette qaıta tirkeýdiń qajeti bolmaıdy. Sondaı-aq bir múshe-memlekette júrgizilgen klınıkaǵa deıingi synaqtar basqa múshe-memleketterde moıyndalady. ıAǵnı mysaly, belorýstardy emdeýge jaraǵan dári qazaqqa da jaramdy dep tanylady», - dep jazylǵan «Jalǵan dáriler endi kitaphanada anyqtalady» atty maqalada.
Osylaısha, odaq aıasynda dárilik zattardyń ortaq naryǵy qurylýda. «Bul rette dárilik zattar ortaq naryqqa olar biryńǵaı tártipke sáıkes tirkeýden ótkende jáne dárilik zattardyń biryńǵaı tizilimine engizilgen jaǵdaıda ǵana ótkiziledi», - dedi mınıstr.
« Aıqyn » basylymy nazarlaryńyzǵa Qazaqstandaǵy kólik naryǵyndaǵy negizgi kórsetkishter men derekter boıynsha « Kólik alý jóninen 50 eldiń qataryndamyz » atty maqala usynyp otyr.
«Qazaqstanda árbir myń adamǵa 252 avtokólikten keledi. Osyndaı qyzyqty málimetti keshe Mashına jasaýshylardyń ІІІ forýmynda «Pricewaterhouse Coopers» kompanııasynyń qazaqstandyq avtokólik jáne logıstıkalyq salalardaǵy konsýltatsııalyq qyzmetter baǵytynyń dırektory Shalqar Nurtileýov jarııa etti. Onyń dereginshe, búginde elimizdegi jeńil kólikterdiń sany 4,4 mıllıonǵa jetti. Bul rette sheteldik sarapshylardyń ózin tańǵaldyrǵan jaǵdaı oryn alýda: «Avtomobılder sanynyń ósý qarqyny halyqtyń ósý qarqynyn basyp ozdy», - delingen maqalada.
Osylaısha, gazettiń jazýynsha, jalǵyz «temir tulparmen» shektelmeı, bir basyna birneshe túrli mashına satyp ala bastaǵan qazaqstandyqtar sany kóbeıýde. Bıylǵy bes aıdyń ózinde Qazaqstanda 67 myń jańa kólik tirkeýge qoıylypty. Jańa kólik satyp alý kórsetkishi boıynsha elimiz álemdegi 50 eldiń qataryna kiredi.
***
« Túrkistan » respýblıkalyq basylymy búgingi sanynda qaraýsyz qalǵan qarttar máselesin kóterip otyr.
«Qazaqstan Respýblıkasynyń Statıstıka agenttiginiń málimeti boıynsha elimizdegi qarttar úıi 67-ge jetip, onda 12 myń adam turyp jatyr. Olardyń basym bóligi Shyǵys Qazaqstan oblysynda (11 qarttar úıi, 2380 oryn) ornalasqan. Odan keıingi orynda 1103 oryndyq 10 qarttar úıi bar Aqmola oblysy tursa, 9 qarttar úıindegi 1129 egde adamǵa qamqorlyq kórsetip otyrǵan Qostanaı oblysy úshinshi orynda eken. Biraq ótken jyly Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi bul tsıfrlardy joqqa shyǵarǵan bolatyn. Vedomstvo júrgizgen zertteý boıynsha qarttar úıiniń sany 87-ge, ondaǵy qarııalardyń sany 35 myńǵa jetken. Olardyń 45,5 paıyzyn áıelder qaýymy quraıtyny belgili boldy. Biraq mınıstrlik qamqorlyqsyz qalǵan qarııalardyń qansha paıyzy qaı ulttyń ókili ekenin jarııalaǵan joq», - deıdi gazet « Qarttar úıi qara shańyraq pa? » degen taqyryppen jarııalanǵan materıalda.
«Ózińnen týǵan ul men qyz syılamasa, sol qaıǵy» dep Tóle bı babamyz búgingi tirligimizdiń turpatyn óz zamanynda-aq boljap qoıǵandaı. Ata-anasyn shimirikpesten qarttar úıine aparyp tapsyratyn ul-qyzdyń kóbeıýiniń basty sebebi ulttyq tárbıeniń aqsaýynda bolsa kerek. Qazaq qazaq bolǵaly ata-anasyn syılaý, qarııalardy qurmetteýge erekshe mán bergen. «Atańa ne qylsań, aldyńa sol keledi» degen ataly sózdi ul-qyzdarynyń qulaqtaryna jastaıynan quıyp otyrǵan. Mundaı tálim-tárbıemen ósken ul-qyz óse kele sanaly urpaq bolyp qalyptasary sózsiz. Al búgin «Árkimniń ata-anasy - áýlıesi» degen halyq naqylynyń maǵynasyn jete túsinbeıtin býyn ósip keledi», dep qynjylys bildiredi maqala avtory.
***
Resmı tilde jaryqqa shyǵatyn « Ekspress K » gazeti basylymynyń xabarlaýynsha, Almaty oblysynda memlekettik qurylymdardyń jemqorlyq reıtingisi jarııalandy.
«Kóshtiń basynda quqyq qorǵaý organdary tur. Olardyń enshisinde jyl basynan beri 47 qylmys bar. Ekinshi orynda aýyl sharýashylyq salasynyń sheneýnikteri tursa, úshinshi satyǵa - memlekettik satyp alý men jer qatynastary jaıǵasqan. Jalpy óńirde 153 jemqorlyq qylmysy tirkelgen», - dep jazady basylym.
Ásirese, aýyl sharýashylyǵyndaǵy jaǵdaı alańdatady. Sebebi bıyl jıyn-terimge bıyl 20 mlrd. teńge bólingen. Onyń qanshasy aýyl sharýasynyń qolyna jetkenin tekseris nátıjeleri boıynsha anyqtalady.
Tolyǵyraq, "Derjı karman ýje" atty maqaladan oqýǵa bolady.