Kóligin gazǵa aýystyryp jatqandar taıaýda onyń da qymbattaıtynyn esten shyǵarmasyn – mınıstr
«Qazirdiń ózinde kólikti benzın men dızeldiń ornyna suıytylǵan gaz tutynatyn etip qaıta jaraqtaý beleń alǵanyn kórip otyrmyz. Onyń ústine Qazaqstanda gaz óndirisi aıtarlyqtaı shekteýli. Biz ishtegi suranysty «Teńizshevroıl» kompanııasyna jyl saıyn ótinish tastap, eksportqa arnalǵan gazdy ishki naryqqa qaıta baǵyttatý esebinen jaýyp kele jatqanymyzdy bilesizder. Buryn bul az mólsherde bolsa, qazir barǵan saıyn artyp keledi – tek ishki tapshylyqty jabý úshin ǵana ondaǵan myń tonna gaz qaıta baǵyttalady. Sol baıaǵy problema, bári baǵaǵa kelip tireledi. Ózindik quny lıtrine 70 teńge bolsa, qazir 50 teńgeden satylyp jatyr. Kompanııalar kópe-kórineý shyǵynmen jumys istep otyr. Salystyryp aıtsaq, Reseıdegi gaz baǵasy 2 ese joǵary – 120 teńge. Tájikstanda 177 teńge. Olarda baǵa shynymen naryq zańy boıynsha qalyptasqan. Álemdegi tájirıbege qarasaq, gazdy artyǵymen óndiretin elderde suıytylǵan gazdy kólik janarmaıy retinde paıdalanýdy yntalandyrý úshin benzın baǵasynyń 70% kólemi mólsherinde baǵa belgileıdi. Mundaıdy aqylǵa qonymdy ekonomıkalyq tetik dep qaraýǵa bolady. Al bizde alshaqtyq barshylyq. Qazir kóligin gazǵa aýystyryp jatqan azamattar erteń onyń da baǵasy qymbattaıtynyn túsiný kerek. Oǵan sebep jetip jatyr. Gaz tapshylyǵyna baılanysty ekonomıkalyq faktorlar da bar. Keleshekte gaz qymbat baǵamen ımporttalýy múmkin. Nemese ózimizdegi gazdy ishki naryqqa ekporttyq baǵasymen baǵyttaý qajet bolady», - dedi ol.
Almasadam Sátqalıev naqty baǵany belgileý máselesi Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttiginiń quzyrynda ekenin aıtty
«Alǵashqy baǵa ósimi eleýsiz bolatyny túsinikti. Jaǵdaıǵa baılanysty 5-10 teńge kóleminde bolatyn shyǵar dep oılaımyn. Biraq keıin ózindik qunyn aqtaıtyndaı baǵaǵa shyǵamyz. Memleket basshysy osy kezeńdi anyqtaýdy tapsyrdy. Úkimetpen, Básekelestik qorǵaý jáne damytý agenttigimen, depýtattarmen birge osy kezeńdi belgilep alsaq, 3 jyldyń ishinde, múmkin 2 nemese 4 jyldyń ishinde suıytylǵan gazdyń naryqtyq baǵasyna kóshemiz», - dedi mınıstr.
Jýrnalıster suıytylǵan gaz baǵasy qashan 5-10 teńge aralyǵynda qymbattaıtynyn surady.
«Eń jaqyn arada bolýy múmkin. Aldaǵy bir, eki nemese úsh aıdyń kóleminde bolady. Bul gazdyń ózindik quny 70 teńgeden asatynyn aıttym. Onyń ústine qandaı da bir tabys bolýy kerek qoı. Halyqaralyq tájirıbede tabystylyq deńgeıi 15% bolsa, qalypty dep esepteledi. Al biz tym bolmaǵanda 5% tabystylyq deńgeıine shyqsaq dep otyrmyz. Sonda aktsıonerler qandaı da bir tabys kórip, ınvestıtsııa týraly oılana alar edi», - dedi vedomstvo basshysy.