«Kókjıde» sý qory: 3 oblysqa jeter tirshilik kózin qalaı saqtap qalýǵa bolady
«Kókjıde» sý qoryn zertteý jumysy ondaǵan jylǵa sozylyp keledi. Aqtóbe oblystyq energetıka basqarmasynyń málimetine súıensek, 2019 jyldan bastap qosymsha barlaý júrgizildi. Sol jyly «Aqpan» JShS-i men jobalaý mekemesi arasynda quny 1 mlrd teńgeniń kelisimsharty jasaldy. Joba aıasynda barlyǵy 82 uńǵyma qazylyp, izdeý-barlaý jumysy atqaryldy. Al 2021 jyldyń jeltoqsan aıynda mundaǵy sý qory táýligine 173,4 myń tekshe metr ekeni belgili boldy. Mamandardyń aıtýynsha, sý kólemin naqty anyqtaý múmkin emes. Ol jyl saıyn azaıyp, keıde kóbeıip otyrýy múmkin.
Bul taqyrypty ǵalymdar men ekologtar da jıi qozǵaıdy. Olar aýmaqty zertteý úshin jeke ken oryndaryna kirý múmkin emes dep otyr. Máselen medıtsınalyq ýnıversıtet zertteýshileri Keńqııaq, Jańajol aýyldaryna ǵana baryp, sholý jasaǵan.
— Zertteý aýqymy keń. Aýmaqty anyqtaý, sol aýmaqtaǵy ken ornynda jumys isteıtin adamdardyń, aýylda turatyn halyqtyń densaýlyǵyn nazarǵa alǵan jaıymyz bar. Sol kezde burǵylaýdan shyqqan qaldyqtardyń bıosferaǵa, ken orny mańyn meken etetin adamdarǵa keri áseri bar ekenin bildik. Sońǵy ret ken ornyna byltyr bardyq. Ol jerdi sholyp shyqqan edik. Jer qoınaýyn paıdalanýshylardyń ýádesine qaramaı qorshaǵan ortany, sonyń ishinde topyraqty lastaý deregi tirkelip jatyr. Medıtsınalyq ýnıversıtet ǵylymı-tehnıkalyq joba daıyndaıdy. Burǵalaý shlamdary men eritindiniń taksılogııalyq áserin anyqtaımyz. Aldyn ala málim bolǵany, burǵylaý kezinde shyqqan qaldyqtyń janýarlarǵa keri áseri bar, — dedi M.Ospanov atyndaǵy BQMÝ professory.
Sonymen birge Q.Jubanov atyndaǵy Aqtóbe óńirlik ýnıversıtetinde de «Kókjıde» ken oryndaǵy mol sý qoryn saqtaý usynysy aıtyldy.
— «Kókjıdeniń» aýmaǵy áli naqtylanbaǵan. Qumdy bilemiz, al onyń astynda ne bar ekeni, kólemi beımálim. Tabıǵatty paıdalanýshylarǵa arnalǵan terrıtorııa anyq belgilenbegen. Qazirgi kúnge deıin sý bar aýmaqtyń dál kartasyn bilmeımiz. Biz kelisimsharty bar kompanııa terrıtorııasyna kirýge ruqsat alǵymyz keledi. Sonymen birge keshendi zertteý júrgizilse Atjaqsy, Temir, Embi ózenderiniń sý jınaý orny, Muǵaljar taýynan sý kelý kólemin de anyqtaýǵa bolady. Al qazir sol taýdan qıyrshyq tas óndirilip jatyr. Sýdyń kelýi de azaıdy. Onyń da keri áseri bolýy múmkin. Geoekologııalyq zertteý osyny anyqtaýǵa múmkindik beredi, — dedi Q.Jubanov atyndaǵy Aqtóbe óńirlik ýnıversıteti kafedrasynyń dotsenti Aqyljan Teleýov.
Al «Qazgıdrogeologııa» ulttyq gıdrogeologııalyq qyzmet» KeAQ tóraǵasy Aıbek Ijanovtyń aıtýynsha, qazirgi kezde kópjyldyq monıtorıngtik zertteý lastaný deregin tirkegen. Sondyqtan munaı óndirýshi kompanııalar qosymsha zertteý júrgizýge kelisip otyr. «QazEnerdjı» qaýymdasdyǵy men Sátbaev atyndaǵy qazaq ulttyq tehnıkalyq ýnıversıteti arasynda geoekologııalyq jáne gıdrogeologııalyq zertteý júrgizýge kelisim jasaldy.
— «Kókjıde» ken ornynan elimizdiń batysyndaǵy aýyldarǵa sý qubyryn tartý jobasyn ázirleý usynysy qarastyrylyp jatyr. Tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdemesi ázirlenedi. Joba eki kezeń boıynsha iske asyrylady. Birinshisi «Kókjıdeden» Mańǵystaý oblysyna, ekinshisi Aıshýaq jáne soltústik Aıshýaq ken ornynan Qulsary qalasy jáne Atyraýǵa qaraı qubyr tartý. Bul batys aımaqty sýmen qamtýǵa múmkindik beredi, — dedi Aıbek Ijanov. Onyń aıtýynsha, sý munaıdyń astynǵy qabatynda ornalasqan.
Aıta keteıik, qazirgi kezde «Kókjıde» ken ornynda «SNPS-Aqtóbemunaıgaz» AQ, «KMK-Munaı» AQ, «Fırma Ada Oıl» JShS, «QazaqOıl Aqtóbe» JShS, «Uryqtaý Opereıtıng» JShS-i munaı óndirip jatyr.
Buǵan deıin habarlaǵanymyzdaı, «Kókjıde» terrıtorııasyndaǵy munaı óndirýshiler birtindep uńǵymalaryn konservatsııalaýy tıis.