Qoqys shyǵaratyn kólikterge GPS-datchıkterin ornatý mindettelmek
Onyń aıtýynsha, óndiris jáne tutyný qaldyqtary máselelerin sheshý maqsatynda qaldyqtarmen jumys isteý salasyndaǵy termınologııa men erejeler halyqaralyq talaptarǵa sáıkes keltirilgen.
«Jobada qaldyqtarmen kezeń-kezeńimen jumys isteýge baǵyttalǵan qaldyqtar ıerarhııasy qarastyrylǵan. Bul degenimiz, eń aldymen, jınalatyn qaldyqtardy azaıtýǵa baǵyttalǵan norma. Jınalǵan qaldyqtardy qaıta paıdalaný, qaıta óńdeý, kádege jaratý qajet. Tek osydan keıin ǵana polıgondarda kómý qajettiligin qarastyrý kerek. Sondaı-aq, halyqty turmystyq-qatty qaldyqtardy jınaýdyń, kádege jaratýdyń jáne qaıta óńdeýdiń, qaldyqtardy bólek jınaýdyń ratsıonaldy júıesi týraly habardar etý júzege asyrylatyn bolady», - dedi mınıstr QR Ekologııalyq kodeksiniń jobasyn talqylaý kezinde.
Osy oraıda ol qaldyqtardyń klassıfıkatsııasy Eýropalyq katalogqa sáıkestendirilgenin jetkizdi.
«Onda qaýipti emes te, qaýipti de qaldyqtardyń tizbesi kórsetiledi. Bul rette, zańsyz qoqys tastaý máselesin júıeli túrde sheshý úshin jańa Ekologııalyq kodekste qoqys shyǵaratyn kólikterge GPS-datchıkterdi mindetti túrde ornatý máselesi kózdelgen», - dedi Myrzaǵalıev.
Budan buryn habarlanǵandaı, elimizdegi 50 iri kásiporyndy eń ozyq qoljetimdi tehnologııalarǵa aýystyrý josparlanǵan.