Kókshetaýlyq soǵys ardageri kishkentaı jaýyngerlerge erlik sabaǵyn ótkizdi
Kezdesýde oqýshylar ardagerge óleń shýmaqtaryn arnap, syılyqtaryn tapsyrdy. Óz kezeginde qarııa da qarap qalmady, kishkentaı jaýyngerlerge erlik sabaǵyn úıretip, saptyq baıqaý ótkizdi.
Jasy 93-ten asqan aqsaqal barsha qazaqstandyqtardy osynaý merekemen quttyqtap, ózine bir sát kóńil bólgen kishkentaı búldirshinderge shynaıy rızashylyǵyn bildirdi.
«Muǵalimderińizdi tyńdańyzdar, Otandy qorǵaýǵa árqashan daıyn bolyńdar! Densaýlyqqa kóńil bólip, shynyǵyńdar. Sonda bári de jaqsy bolady», - dep aqsaqal.
Sonymen qatar, ardager toǵyzynshy synypta oqyp júrgen kezinde qalaı maıdanǵa attanǵany týraly aıtyp berdi. Ol 1943 jyly ásker qataryna shaqyrylyp, Frýnze qalasyndaǵy áskerı ýchılışege oqýǵa jiberiledi. Onda desantshy retinde jattyǵýdan ótedi. Sol jyldyń tamyzynda Ýkraınanyń Kıev, Dnepropetrovsk sııaqty qalalary men eldi mekenderin jaýdan azat etý úshin qııan-keski urys júrgizilip jatqan Dnepr ózeniniń oń jaǵasynda alǵash ret jaýmen betpe-bet shaıqasty.
Sonymen qatar, ol fın áskerleriniń baqylaýynda bolǵan Svır ózeni boıyn jáne nemis basqynshylarynan Orsha qalasyn azat etýge qatysty. Rýmynııa jáne Vengrııaǵa deıin bardy.
1945 jyldyń sáýir aıynda aýyr jaraqattanyp, úsh aı boıy gospıtalda emdeldi. Tek 1949 jyly ǵana elge oraldy.
Qart jaýyngerdiń keýdesinde «Erligi úshin», «Karelııany azat etkeni úshin» jáne «Venany alǵany úshin» medaldary jarqyraıdy.
Osy kúni qart sarbaz egde tartqanyn elemeı qoǵamdyq ómirge belsene aralasyp, jastarǵa aqyl-keńesin aıtýdan da jalyqqan emes.