Kókshetaýda tilder onkúndigi bastaldy

Foto: None
KÓKShETAÝ. QazAqparat – Aqmola oblysynda Qazaqstan halqy tilderi kúni sheńberinde tilder onkúndigi bastaldy.

Bul týraly óńirlik kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken brıfıngte oblystyq ishki saıasat basqarmasynyń basshysy Ǵalym Shoıkın aıtty, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi oblystyq ishki saıasat basqarmasyna silteme jasap.

Brıfıngte basqarama basshysy tilder onkúndigi sheńberinde ótkiziletin sharalarǵa toqtaldy.

«Jyl saıyn Qazaqstan halqy tilderi kúni sheńberinde uıymdastyrylatyn tilder onkúndigin bıylǵy jyly qyrkúıek aıynyń 5-20 aralyǵynda ótkizý josparlanyp otyr. Osy aralyqta 300-den astam shara uıymdastyrylady. Búgin oblystaǵy barlyq mekemeler men uıymdar arasynda Tilder kúni merekesin atap ótý bastalyp ketti. Mundaǵy basty maqsat - memlekettiń til jónindegi saıasatyn júzege asyrý bolyp tabylady», - dedi Ǵalym Shoıkın.

Bıylǵy jyly tilder onkúndigin ótkizý boıynsha is-sharalardyń oblystyq jospary bekitilgen. Onkúndikte Qazaqstanda turatyn etnostardyń turmysy, tarıhy jáne mádenıetin kórsetetin, etnostar arasynda birlik pen túsinistik, til bilgiri baıqaýy, poezııa keshteri, ıntelektaýaldy jarystar, dóńgelek ústelder men ǵylymı konferentsııalar ótkiziletin bolady.

Jastardyń qatysýymen «Qazaq tilim – máńgi jasar baılyǵym» forýmy, «Tekti sózdiń tóresi – terme» baıqaýy, «Tildaryn» olımpıadasy sııaqty sharalar da qarastyrylǵan.

Tilder onkúndigi sheńberinde halqymyzdyń ataqty jazýshylary jáne qoǵam qaıratkerleri - Birjan saldyń - 185 jyldyǵy, Abaıdyń - 175 jyldyǵy, Beıimbet Maılınniń, Sáken Seıfýllınniń, Іlııas Jansúgirovtyń - 125 jyldyǵy, Sáken Júnisovtyń – 85 jyldyǵy, sondaı – aq, Farıza Ońǵarsynovanyń - 80 jyldyq mereıtoıy atalyp ótedi.

Sonymen qatar, tilder onkúndiginde latyn grafıkasyna kóshý máselesine de nazar aýdarylady.


Seıchas chıtaıýt