Kókshetaýda Botaı mádenıetin zerttegen ǵalym Vıktor Zaıbert ulyqtaldy

KÓKShETAÝ. QazAqparat - Kókshetaýda tarıh ǵylymynyń doktory, professor Vıktor Zaıberttiń 70 jyldyǵyna arnalǵan «Botaı mádenıeti jáne dalalyq órkenıet» atty dóńgelek ústel uıymdastyryldy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Vıktor Zaıbert Qazaqstanǵa emes, sondaı-aq álemdik ǵylymı qaýymdastyqqa tanymal ǵalym. Onyń Soltústik Qazaqstannyń ejelgi tarıhy men arheologııasy boıynsha 100-den astam monografııalar men ǵylymı maqalalary jaryq kórgen. Ǵalym ómiriniń 40 jyldan astam ýaqytyn Qazaqstan jáne búkil Eýrazııa qurlyǵynyń ejelgi tarıhyn zertteýge jumsaǵan.  Dúnıejúzinde birinshi bolyp, Soltústik jáne Ortalyq Qazaqstan dalalarynda b.e.d. IV ǵ. jylqy malynyń qolǵa úıretilgenin ǵylymı túrde dáleldegen.
 

Búgingi kúni ǵalym arheologııalyq kollektsııalary qazaqstandyq mýzeılerdiń (QR Ulttyq mýzeıiniń, Almaty qalasyndaǵy Ortalyq memlekettik mýzeıniń, Soltústik Qazaqstan jáne Aqmola oblysy tarıhı-ólketaný mýzeıleriniń) ekspozıtsııalarynda kórinis tapqan  Eýrazııanyń alǵashqy jylqy ósirýshiler qonysy - álemdegi biregeı Botaı arheologııalyq eldi mekeninde eńbektenýde. Botaı mádenıeti ejelgi adamnyń alǵash ret jylqyny qolǵa úıretkendigimen álemge áıgili.
 

Búginde ǵalymnyń arheologııalyq eskertkishteri týraly materıaldary jaryq kórýde. Nysandardy qorǵaý, olardy baqylaý jumystary júrgizilýde, tarıhı-mádenı murany týrıstik ındýstrııada paıdalaný boıynsha jobalar ázirlenýde.
 

Sharaǵa oblys ákiminiń orynbasary Aına Mysyrálimova qatysyp, quttyqtaý sóz sóıledi.

«Memleket Basshysynyń «Rýhanı jańǵyrý» jónindegi bastamasyna sáıkes búginde elimizdegi tarıhı eskertkishter men kıeli jerlerdiń mán-mańyzy jan-jaqty zerdelenip jatyr. Tarıhy tunǵan Aqmola oblysynda tarıhy, qasıetti jerler jeterlik. Osyndaı oryndardy zertteýde Vıktor Fedorovıch Zaıbert sııaqty tarıhshylardyń úlesi zor», deı kele, Aına Mysyrálimova  ǵalymǵa Aqmola oblysy ákiminiń  Alǵys hatyn tapsyrdy.
 

Shara barysynda ǵalymnyń inisi ıÝrıı Zaıbert aǵasyna arnap shyǵarǵan ánin oryndap berdi. Sonymen qatar, dóńgelek ústelge arnaıy kelip qatysqan L.Gýmılev atyndaǵy EUÝ professory Zeınolla Samashev, L.Gýmılev atyndaǵy EUÝ janyndaǵy K.Aqyshev atyndaǵy arheologııa ǵylymı zertteý ınstıtýtynyń dırektory Maral Habdýlına, QR Bilim jáne ǵylym arheologııa ınstıtýtynyń professory Joldasbek Qurmanqulov, fılosofııa ǵylymdarynyń doktory Іlııas Súleımenov, Sh.Ýálıhanov atyndaǵy Kókshetaý memlekettik ýnıversıtetiniń prorektory Amanbaı Seıtqasymov ǵalymnyń atyna jyly lebizderin bildirdi.