Kókshetaýda bilim berý uıymdarynda memlekettik tildi damytý máselesi qaraldy

KÓKShETAÝ. QazAqpara - Búgin Kókshetaý qalasynda onlaın konferentsııa barysynda oblystaǵy bilim berý uıymdaryndaǵy memlekettik tildiń damýy týraly másele qaraldy, dep habarlaıdy QazAqparat oblystyń Іshki saıasat basqarmasyna silteme jasap.

Sharaǵa aýdandyq, qalalyq bilim bólimderiniń basshylary men ádiskerleri, mektepke deıingi mekemelerdiń meńgerýshileri men qazaq tili pániniń oqytýshylary qatysty.

Konferentsııa barysynda oblystaǵy mektepke deıingi mekemeler, orta bilim beretin mektepterde jáne orta arnaıy oqý oryndarynda memlekettik til saıasaty qalaı júrgizilip jatqany jaıly máseleler qaraldy.

Konferentsııany uıymdastyrýshylardyń aıtýynsha, onlaın shara Til saıasatyn iske asyrýdyń 2020-2025 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasyn júzege asyrý jónindegi is-sharalar josparynyń 21 – tarmaǵynda kórsetilgen tapsyrmalardyń oryndalýyn talqylaý maqsatynda ótkizildi.

«Memleketti qalyptastyrýshy ulttyń» tili qashanda bıik tuǵyrda bolýy kerek. Qazaq tili Qazaqstannyń barlyq qoǵamdyq qatynastarynda qoldanysta bolyp, memlekettik ıdeıalogııanyń ózegine aınalýy búgingi tańdaǵy kezek kúttirmeıtin kıeli de keleli másele. Al ulttyq ıdeologııany qalyptastyrý men patrıottyq tálim-tárbıe berýdiń birden-bir quraly – bilim berý mekemeleri. El erteńiniń jarqyn bolýy óskeleń urpaqtyń bilimine baılanysty», - dep atap ótti basqarma basshysy A.Ámirenova.

Jalpy alǵanda qazir Aqmola oblysy boıynsha 601 mektepke deıingi mekeme bar. Olardyń 271-i qazaq tilinde, 140-i aralas tilde, 190-y orys tilinde bilim beredi. Bıyl oblys boıynsha 555 mektep bar, onyń ishinde qazaq mektepteri – 159, aralas mektepter – 218, orys mektepteri – 178. Kolledjderdegi qazaq toptarynda oqıtyn balalardyń úlesi 2013 jylmen salystyrǵanda artsa da, qazaq toptarynyń úlesi áli de tómen. Qazir oblysta 32 kolledj bar (qazaq tildi – 2, aralas tildi – 27, orys tildi – 3).

Shara sońynda konferentsııaǵa qatysýshylar ózderiniń pikirlerimen jáne memlekettik tildi damytý boıynsha usynystary usyndy. Ásirese mektepke deıingi mekemelerde memlekettik tildi úırenýge qyzyǵýshylyq pen yqylasyn arttyrý, múddelilik, qajettilik týdyrýdy qamtamasyz etetin bilikti oqytýshylardy daıyndaýǵa bólý kerek. Osyndaı maqsattardy oryndaıtyn bolsaq, sonda ǵana qazaqstandyqtardyń 95%-y 2025 jyly memlekettik tilde sóıleıtin bolady.