«Kókshetaý–Nur-Sultan» tas joly boıynda bes tarıhı tulǵanyń eskertkishi ornatyldy

Foto: None
KÓKShETAÝ. QazAqparat – Aqmola oblysynda «Kókshetaý – Nur-Sultan» tas joly boıynda bes tarıhı tulǵanyń eskertkishi ornatyldy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi oblystyq ishki saıasat basqarmasynyń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

Kókshetaý qalasynan shyǵa beriste oryn tepken qazaq halqynyń uly tarıhı tulǵalary Aqan seri, Birjan sal, Kenesary Han, Úkili Ybyraı jáne Balýan Sholaq eskertkishteri Kókshetaý qalasynyń 195 jyldyǵy qarsańynda «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn júzege asyrý sheńberinde ornatylǵan.

«Tarıhtyń shıyr-shıyr joldarynda, jyldardyń aýdarylǵan paraǵynda talaı bozdaqtardyń esimi bar. Aqmola oblysynyń ǵana emes, ıisi qazaq jurtynyń mereıin kóterip, rýhyn asqaqtatqan aıbyndy da daraboz erlerdiń qurmetine tórt aýdandy qamtıtyn «Kókshetaý – Nur-Sultan» tas joly boıynda, Kókshege kele jatqan adamdy sán-saltanatymen qarsy alatyn 5 tulǵanyń eskertkishi boı kóterdi. Olar: Kenesary Han, Birjan sal, Aqan seri, Úkili Ybyraı, Balýan Sholaq. Qasıetti Kókshe topyraǵynda tárbıe alǵan, óziniń sanaly ǵumyryn kúrespen ótkizgen erler – halyqtyń júreginde. Ǵasyrlar aýysyp, zaman aýsa da, elim dep eńiregen erlerdiń attary umytylmaq emes. Salqar kóshtiń basyn bastaǵan, jańa týǵan sholpandaı baǵyt-baǵdar bergen ulttyń kósh bastaýshylary eskerilip-elense, demek, tutas eldiń mereıi ústem, eńsesi bıik», - deıdi «Rýhanı jańǵyrý» jobalyq keńseniń basshysy Qaırat Seıtqazın.





Seıchas chıtaıýt