Kókshetaý klınıkalyq ońaltý ortalyǵynda múgedekterge qandaı qyzmetter kórsetiledi

Foto:
KÓKShETAÝ. QazAqparat – Múmkindigi shekteýli jandardyń ókilderi «Viamedis» jaýapkershiligi shekteýli seriktestiginiń Kókshetaý qalasyndaǵy klınıkalyq ońaltý ortalyǵynda bolyp, kórsetiletin qyzmetter tizimimen tanysty, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Delegatsııa quramynda Aqmola oblysynyń «Birlik» múgedekter odaǵynyń tóraǵasy Ramazan Muqataev, Kókshetaý qalasy ákiminiń múgedektigi bar adamdar máseleleri jónindegi shtattan tys keńesshisi, «Shans» múgedekterdi ońaltý ortalyǵynyń basshysy Vasılıı Shımanskıı jáne Kókshetaý qalasy ákiminiń múmkindigi shekteýli adamdarmen ózara is-qımyl máseleleri jónindegi shtattan tys keńesshisi Músilim Sársembekov, sondaı-aq Aqmola oblysy densaýlyq saqtaý basqarmasy basshysynyń orynbasary Elena Ivanova bar.

Olarǵa ortalyq jumysyn medıtsına mekemesiniń bas dárigeri Baqtııar Qonqabaev tanystyrdy.

Búgingi tańda ortalyq tegin medıtsınalyq kómektiń kepildik berilgen kólemi sheńberinde ekinshi jáne úshinshi deńgeıli ońaltý qyzmetterin kórsetedi.

Ortalyqta dene salmaǵyn túsirý úshin kınezoterapııa júrgizýge arnalǵan norvegııalyq Redcord jabdyǵy, ústińgi bekitpesi bar júgirý joly jáne adam qulaǵan kezde de ony ustaı alatyn tolyq salmaq ótemi, lımfopressoterapııa úshin qoldanylatyn BTL apparaty, Levitas aspaly júıesi tárizdi jabdyqtar bar.

Gıdrokınezoterapııa júrgizýge arnalǵan basseın delegatsııanyń erekshe qyzyǵýshylyǵyn týǵyzdy. Ylǵalǵa tózimdi arnaıy arbada naýqas pandýs arqyly basseınge túsedi.

Munda sýda aıaq-qoldyń bulshyqetin nyǵaıtýǵa arnalǵan Germanııada jasalǵan Aquaback trenajerleri bar.

Mundaı terapııa ınsýlt pen tirek-qımyl apparatynyń jaraqatynan keıingi naýqastarǵa, sondaı-aq tserebraldy sal aýrýy bar balalarǵa kórsetiledi.

Jaqynda klınıka bazasynda jalpy ońaltýdyń 28 tósegine jáne 32 neıroınsýlt tósegine eseptelgen ońaltýdyń ekinshi kezeńiniń bólimshesi ashyldy.

«Eresekterdi ońaltý nevrologııa-neırohırýrgııa, kardıologııa-kardıohırýrgııa, ortopedııa-travmatologııa baǵyttary boıynsha tegin jasalady. Ol mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrýdyń kepildendirilgen kólemi sheńberinde aqmolalyqtarǵa qoljetimdi. Kelesi jyly ortalyq bazasynda balalardy ońaltý bólimshesin iske qosamyz. Palatalar men emdik dene shynyqtyrý zaly jabdyqtaldy», - dep atap ótti Baqtııar Qonqabaev.

Sanıtarlardyń eńbegin jeńildetý úshin ortalyqta salmaǵy 200 kelige deıingi naýqastardy tasymaldaýǵa kómektesetin elektr kótergishter qoldanylady.

Túrkııa shyǵarǵan bul arnaıy kreslolar otyrýǵa jáne jatýǵa arnalǵan eki pozıtsııadan turady.

Munda naýqastar úshin emdik dene shynyqtyrý zaly men vannalary bar sanıtarlyq bólmeler de bar.

Naýqastar úshin jalǵyz másele qoǵamdyq kólik aıaldamasynyń alshaq ornalasýy bolyp otyr.

Adamdar, ásirese erte qalpyna keltirý kezeńinde, munda jetýi qıynǵa soǵady. Sonymen qatar, múmkindigi shekteýli adamdar kúndelikti taksıge otyra almaıdy.

«Qazir biz naýqastarymyzǵa avtobýs bóldik. Kúndizgi statsıonarǵa 10-14 kún baratyn adamdar bizdiń avtobýstyń qaı jerden áketetinin biledi. Kimge yńǵaıly, olar sonda keledi, biz olardy ózimiz ákelemiz. Biraq bulaı jasaı berýge bolmaıdy», - dedi Baqtııar Qonqabaev.

Alaıda, qoǵamdyq kólik máselesin tek jergilikti atqarýshy organdar men máslıhat deńgeıinde sheshýge bolady.

Osy rette Ramazan Muqataev bul máseleni úılestirý keńesinde kóteretinin aıtty.

«Munda kópten beri kelgimiz keldi. Biz ortalyqtyń qandaı ekenin jáne osyndaı sanattaǵy adamdar úshin qanshalyqty qoljetimdi ekenin kózben kórdik. Shynynda da, ortalyq zamanaýı úlgide, taza, yńǵaıly, ári naýqastarǵa asa qamqorlyqpen jasalǵanyna qýanyp otyrmyz. Ortalyq bizdi tań qaldyrdy! Ońaltý kópdeńgeıli, birneshe kezeńge bólingen, dınamıkany jáne qaı baǵytta júrý kerektigin anyqtaýǵa múmkindik beredi», - dep óz áserin bólisti Valerıı Shımanskıı.

Jalpy, Aqmola oblysynda ártúrli sanattaǵy múgedektigi bar barlyq jastaǵy 29 myńǵa jýyq adam bar. Onyń kópshiligi ýaqytyly ońaltýdy qajet etedi.


Seıchas chıtaıýt