Kókemdi «Baýyrlastar» zıratynan 70 jyl ótkende taptym - Qaırat Baıqadamov
Atamyz Nógerbek jasynyń ulǵaıýyna baılanysty eńbek maıdanyna Serpýhov qalasyna jiberilse, al eki inisi Qasymov Taǵaıjaı men Taǵaıbekter elin qorǵaý úshin alapat soǵys alańyna attandy. Býyny bekimegen ákemiz Seıtqalı kúni-túni talmastan, qajyrly tyldaǵy eńbekke aralasty. Sóıtip, barlyǵy jabylyp, jeńisti jaqyndatty. Qyzylorda oblysynyń ishki ister departamenti Ákimshilik polıtsııa basqarmasynyń ınspektory polıtsııa podpolkovnıgi Qaırat Seıtqalıuly Baıqadamov surapyl jyldar jańǵyryǵyn osylaı eske alady.
«Sol soǵystan Taǵaıjaı kókemiz jaralanyp qaıtsa, Taǵaıbek kókemiz oralmady. Alaıda, Taǵaıjaı kókemiz jaraqatynyń saldarynan jasy 60-qa jetpeı qaıtys boldy. Al, Taǵaıbek kókemizdiń jatqan jerin anyqtaý maqsatynda biraz izdestirý jumystaryn júrgizdik. Tek 1995 jyly belgili jýrnalıst Myrqy Isaevtyń qajyrly eńbeginiń nátıjesinde kókemizdiń 1944 jyldyń 4 mamyrynda sheshýshi maıdan bolǵan Belorýs Respýblıkasy, Vıtebsk oblysyndaǵy Peterkı atty shaǵyn aýylda qaıtys bolǵanyn anyqtadyq. Sol ýaqytta qaıtys bolǵan jerge baryp, árýaǵyna táý etý oıymyzda bolǵanymen, ákemizdiń jasynyń ulǵaıýy, sonymen qatar Keńes Odaǵynyń tarap, Belorýssııa memleketimen qarym-qatynastyń úzilýi josparymyzdy keıinge shegerýge sebep boldy.
Ákem meni túr-sıpatym, syrtqy kelbetim jaǵynan soǵysqa jastaı attanǵan Taǵaıbek kókemizge qatty uqsaıtynym jaıly únemi aıtyp otyratyn. Kókeme uqsatqany maǵan qamshy bolyp tıdi me eken, áıteýir Belorýssııamen qarym-qatynastyń jaqsarǵanyn jáne Keńes Odaǵy kezinde Ýkraınada 2 jyl áskerı boryshymdy ótegenimdi eskere otyryp, sol elge sapar shegý jaıly oılana bastadym.
Oıymyzdyń, nıetimizdiń aqtyǵy ma eken, josparymyz oıdaǵydaı órbip, qaıtys bolǵanyna 70 jyl tolatyn kókemizdiń basyna baryp, táý etpek boldyq. Sodan tez sheshim qabyldap, basshylyqqa kirip, ruqsat surap, jumystan eńbek demalysymdy alyp, 1 mamyr kúni Belorýs eline attanbaq bolyp qamdana bastadym. Máskeý qalasyna poıyzǵa bılet alyp, úlkenderdiń batasyn alyp, jol júrip kettim.
Jol boıy soǵysqa attanyp bara jatqan soldattar kózime elesteı berdi. Alaıda ol kezde qazirgideı jaıly vagondar joq, ashyq-tesik, eshqandaı jaǵdaı jasalmaǵan júk vagondary bolǵan ǵoı.
Sodan 4 mamyr kúni tań ýaqytynda astanamyz bolǵan Máskeý qalasyna kelip jettim. Buryn Máskeýde jol-jónekeı bolǵanym bolmasa, qalany aralaǵan emespin. Osy armanymdy júzege asyraıyn dep, keshke deıin qalany aralap, tek ataýyn ǵana biletin Qyzyl alańda, Arbatta jáne Kreml túbindegi belgisiz soldatqa qoıylǵan memorıaldyq kesheninde boldym.
Keshki saǵat 23.00 shamasynda ataqty «Belorýs» temirjol vokzalynan «Máskeý-Brest» júrdek poıyzyna otyrdym. Temirjol vokzalynda ornatylǵan memorıaldyq taqtada bul jerdiń soǵys kezeńinde urysqa soldattardy attandyryp, qarsy alatyn oryn bolǵany týraly jazylǵan eken. Tańǵy ýaqytta Peterıkı selosyna jaqyn Orsha qalasynan túsip qaldym. Temirjol vokzalynda bir azamatpen tanysyp, sóılese kele onyń jeke avtokóligimen jolaýshylar tasymaldaýmen aınalysatynyn, osy jerden 30 shaqyrymdaı jerde Peterıkı selosy mańynda baýyrlastar zıraty bar ekendigin bildim. Temirjol vokzalynda tanysqan beıtanys dosym qolynyń bos ekendigin aıtyp, kómegin usyndy. Aýdandyq áskerı komıssarıat arqyly izdestirýdi josparlap otyrǵan men, jany jaısań azamattyń kómegine rıza bolyp, birden kelise kettim. Ýaqytty bosqa ótkizbeı jolǵa shyǵyp kettik, kesh taıaý Orsha qalasyna da jettik. Orsha - shaǵyn ári taza qala eken. Saparlasym qalada kezinde sheshýshi soǵystardyń bolǵanyn, jergilikti halyqtyń soǵys ardagerleri men soǵysta qaıtys bolǵandardy óte erekshe qurmetteıtinin jetkizdi. Áńgime barysynda Qazaqstan jaıly jyly lebizderin bildirip, saltymyzǵa, halqymyzǵa degen qurmetin jetkizdi.
Sodan bir saǵatqa jetpeı avtotrassa boıynda «Baýyrlastar» memorıaldy keshenine jettik. Bozdaqtarǵa arnap qoıylǵan granıt taqtalardy aralap júrip, kókemizdiń aty-jónin tez arada taptym. Elden ala barǵan bir ýys topyraqty salyp, bilgenimshe quran súrelerin oqyp, kókemizge jáne sol jerde jatqan barsha musylmandarǵa quran baǵyshtadym.
Elimiz, halqymyz, qazirgi beıbit ómirimiz úshin qasyq qanyn tógip, shybyn janyn qıǵan atalarymnyń erligin maqtan etip, osyndaı erjúrek, qaısar babalarymnyń urpaǵy ekenime qýandym. Olardy qansha qurmettep, jaǵdaıyn jasap, qolymyzdan kelgenshe kómek kórsetsek te olardyń aldyndaǵy paryzymyzdy, boryshymyzdy eshqashan óteı almaıtynymyzdy túsindim. Qansha adamnyń ómirin qıyp, qansha adamdy jaqynynan aıyrǵan surapyl soǵystyń úzik sátterine kóz júgirtsek, jaý tutqıyldan shabýylǵa shyǵyp, 1941 jyldyń aıaǵynda Máskeý qalasynyń túbinde, al 1944 jyldyń mamyr aıynda Máskeý qalasyna 500-600 shaqyrymdaı taıaý jerde turǵan. Keıin bizdiń júrek jutqan ójet ata-babalarymyz, qorǵanysta turǵan muzdaı qarýlanǵan jaýdyń adýynyn qaıtaryp, Berlınge deıin yǵystyrǵan. Ne degen qudiretti, uly kúsh deseńshi?! Bul Otanǵa, halqyna, jerine degen ólsheýsiz mahabbattyń, qurmettiń belgisi shyǵar.
Sonymen qatar, zulmat soǵysta kóz jumǵan qanshama adamnyń attaryn óshpesteı etip tasqa qashap jazyp, eskertkish qoıǵan jergilikti turǵyndarǵa rıza boldym. Saparlasymnyń jylda Uly Jeńis merekesinde búkil TMD elderinen qaıtys bolǵandardyń týǵan-týystary, jerlesteri, urpaqtary kelip, memorıalǵa gúl-shoqtaryn qoıyp, qurmet bildiretinin estigende odan beter razy boldym. Kúnniń araılap atyp, jaımashýaq bolyp turǵany maǵan umytylmastaı áser qaldyryp, belgisiz bir kúsh jol boıy qolymnan jetektep, jaǵdaıymdy jasap júrgendeı boldy. Jolda eshqandaı kedergiler, keleńsiz jaǵdaılar týyndaǵan joq. Osy jaıttardy oı eleginen ótkize otyryp, ata-babalarymyzdyń árýaǵy razy bolyp jatqany shyǵar dep ózimshe oı túıdim.
Sodan 6 kún degende zor qýanyshpen elge oraldym. Elge kelgennen keıin aǵaıyn-týysqandardy jınap, kókemizge arnap as berip, barlyq jón-joralǵysyn jasadyq. Áýlettiń úlkenderi bul saýapty is bolǵanyn aıtyp, batalaryn berdi.
Oıymdy túıindeı kele, men bul saparymdy maqtanysh úshin emes, soǵysta sheıit bolǵan ór rýhty batyrlarymyzǵa degen zor qurmetimdi kórsetý úshin, aldaryndaǵy ótelmeıtin paryzymyzdy óteý úshin jasaǵanymdy jetkizgim keledi. Sebebi, olar bizge Uly Jeńisti, bostandyqty, egemendikti syılady. Olardyń janqııarlyq erligi eshqashan umytylmaıdy», - dep qorytty sózin Q. Baıqadamov.