Kók túrktiń tarıhyn jazdyrý – bizdiń azamattyq boryshymyz-Májilis depýtaty A. Momyshev
- Amankeldi Arshabaıuly, Mońǵolııa eline barǵan saparyńyzdyń maqsatyn túsindirip ótseńiz?
- Mońǵolııaǵa qyzmettik saparmen barǵanymda, sol elde turyp jatqan qandastarymyzdyń turmys jaǵdaıymen jaqynyraq tanystym. Ulttyq qundylyqtarymyzben tikeleı ushtasyp jatqan tarıhı oryndardyń jaı-kúıin bildim.
Elbasy Nursultan Nazarbaev "Tarıh tolqynynda" kitabynda «Bizdiń elimizdiń halyqtary uly ata-babalarymyzdy ábden oryndy maqtanysh etýge quqyqty, al Bumyn, Estemı, Bilge qaǵan, Kúltegin sııaqty alǵashqy qaǵandardyń esimderi ejelgi erte zamannyń ózge uly áskerı qolbasshylarynyń jáne memleket qaıratkerleriniń esimderimen ábden qatar tura alady, olardyń atqarǵan isteri eshkimniń de atqarǵan isterinen artyq bolmasa, tipti de kem emes» - dep jazǵanyn jaqsy bilesiz.
Elbasy ataǵan esimder, ıaǵnı, Bumyn, Estemı, Bilge qaǵan, Kúltegin - bizdiń ata-babalarymyz. VII-VIII ǵasyrda Kók túrk memleketin qurǵan Kókbóri eliniń qolbasshylary. Bilge qaǵan, onyń inisi Kúlteginniń ásker basy bolyp, olarǵa Tonykók babamyzdyń keńesshisi bolyp bılik qurǵan sol kezder Kók túrk qaǵandyqtardyń qaıtalanbas gúldengen dáýiri bolǵanyn aıtqym keledi.
Bul ýaqyt qaǵandyqtardyń qazansha burqyldap qaınap turǵan dáýiri edi. Sol kezde el basqarǵan Bilge qaǵan Kók túrk memleketiniń bıligin bir qolǵa toptastyrdy. Bilge qaǵannyń qýatty jasaqtary Ońtústik Mońǵolııadaǵy soǵdylyqtarǵa, Qytaıǵa, Enıseı qyrǵyzdaryna, Jetisý túrgeshterine, Altaı qarlyqtaryna, Oǵyz, Úsh-Oǵyz, Toǵyz-Oǵyz, Toǵyz-tatar, uıǵyrlarǵa qarsy áskerı qımyldar jasap, olardy ózine baǵyndyrdy. Temir qaqpadan Shan-dýn jazyǵyna deıin, Tıbetten Baıkal kóline deıingi asa baıtaq óńirde bılik qurdy.
Bul kezde Shyǵys Túrk qaǵandyǵynyń túrki tektes halyqtarynyń saıası jáne áskerı qýaty asa dáýirlengen, kórkeıgen tusy edi. Bilge qaǵan danyshpan, er júrek, aqyldy, qaıyrymdy, iltıpatty adam bolǵan.
- Áıgili tarıhı tulǵalarǵa arnalǵan eskertkishterdiń búgingi jaı-kúıi qalaı eken?
- Bilge qaǵanǵa arnalyp salynǵan zor eskertkish Mońǵolııanyń ortalyq óńirin jaryp aǵatyn Orhon ózeniniń alqabynda tańǵajaıyp tulǵasyn saqtaǵan qalpynda tur. Onda túrki tilinde Bilge qaǵannyń jeńisteri sıpattalyp jazylǵan.
Kúltegin Shyǵys túrki qaǵandyǵynyń asa kórnekti áskerı qolbasshy bolǵan. Búkil túrki memleketiniń áskerin Kúltegin basqaryp, túrki memleketin nyǵaıtý maqsatymen kóptegen joryqtarǵa attanyp, asa iri qolbasshy retinde tanyldy. Kúltegin 47 jasynda dúnıe salady. Onyń erlik dańqyna arnalyp qoıylǵan úlken eskertkish Mońǵolııanyń Orhon ózeni boıynda, aǵasy Bilge qaǵan eskertkishiniń janynda tur.
Kúltegin eskertkishin 1889 jyly N.M.ıAdrıntsev zerttegen. R.Tomsen, V.V.Radlovtar tuńǵysh ret eskertkish jazýlaryn aýdarǵan. Eskertkishti G.Geıkl (1890), V.V.Radlov (1891), aǵylshyn K.Kempbell (1892) frantsýz de Lıakost (1909) óz kózderimen kórip maqala jazdy, onan soń kóptegen ǵalymdar zerttedi. Kúltegin eskertkishi tarıhı shyndyq. Ortalyq Azııanyń asa iri áskerı qolbasshysy Kúlteginniń ómiri, erligi Shyǵys túrk qaǵanatynyń tarıhy, mádenıeti, halyqaralyq qarym-qatynasy jaıly qundy derekter eskertkishke basylyp jazylǵan kishi jazý 13 jol, úlken jazý 40 joldan quralady. Qurmethan Mahmadı degen tarıhshymyz osy ǵajaıyp muramyzdy qazaqshaǵa aýdarǵan.
Orhon-Eneseı tas jazýy - túrki halyqtarynyń kóne jazba murasy. 1893 jyly dat ǵalymy V.Tomsen, 1894 jyly V.D.Daýlov ǵylymı jańalyq retinde bul jazýlardyń syryn ashyp, túrki tildes halyqtardyń murasy ekendigin dáleldep berdi.
Mońǵolııanyń Orhon ózeni boıynda Elteris qaǵan - Qutlyqqa arnalǵan jazba eskertkish bar. Osy eskertkishte Qutlyqtyń, Bilge qaǵannyń, Kúlteginniń ár túrli joryqtary baıandalady. Tuńǵysh Túrk qaǵandyǵyn qurǵan Bumyn qaǵan jóninde derekter kezdesedi.
Uly Túrk memleketiniń bolǵany shyndyq. Túrk Ulysy úshin túnde uıqy, kúndiz kúlki kórmegen - úsh kóktúrk ulysynyń - Tonykók, Bilge qaǵan, Kúlteginderdiń kúsh-jigeriniń arqasynda Kók túrkterdiń kórkeıgen kezi edi.
- Uly babalardyń eskertkishin kórgende qandaı áser aldyńyz?
- Men de babalardyń basyna baryp, bas ıdim. Alǵan áserimdi aıtyp jetkize almaıtyn shyǵarmyn. Kıeli oryndar adamǵa rýh berip turatynyn baıqadym. Kúltegin eskertkishi, Bilge qaǵannyń, Tonykók babanyń eskertkishterin kórip, bizdiń qazaqtardyń ata-babalarynyń tarıhynda aıtylmaı, jazylmaı kelgenine ókindim.
Sonymen birge osy eskertkishterge Túrkııa memleketi qamqorlyq jasap, murajaı ashyp qoıypty. Sonyń ishinde Kúltegin men Bilge qaǵannyń eskerkishterin ornynan alyp, murajaıǵa qoıǵan. Burynǵy eskertkishterdiń ornyna sol eskertkishterdiń kóshirmesin qoıyp, ol oryndy jaqsylap qorshap, Túrkııa memleketiniń qorǵaýynda dep jazyp, týyn tigip qoıǵan. Qaraqorym qalasynan sol eskertkishke deıin 50 shaqyrym asfalt jol salǵan. Sonymen Ulanbatyr qalasynan 60 shaqyrym jerde Tonykók babamyzdyń eskertkishin qorshap, oǵan da Túrkııa memleketiniń qorǵaýynda dep jazyp qoıǵan. Bul neni kórsetedi? Túrikterdiń Kóktúrikten shyqqanbyz degeni, ıaǵnı, sol babalarǵa ıe bolý emes pe? Qaraqorym qalasyna áýejaı salyp, babalar eline tájim jasap, ózderiniń Mekke-Mádınasy etý nıeti emes pe? Túrkııanyń basshysy Súleımen Demırel kezinde Kúltegin men Bilge qaǵannyń basyna baryp, 100 mln. dollar qarajatqa murajaı dırektsııasyn ashyp, úlken jumystar júrgizýi neni kórsetedi? Túrkııa Respýblıkasynyń jasaǵanyna qyzǵanyshtyq kórsetpeıik. Qaıta rahmet aıtýymyz kerek. Biz de qalmaı aralasyp, zertteıtin jerler jeterlik. Orda Balyq qorǵanyn kórdim. Úlken qorǵan, qorshalǵan izderi bar. Italııandyqtar bir tóbeni qazypty. Japondyqtar, nemister, Koreıa ǵalymdary zerttep, qazyp jatyr. Tek bizdiń qazaq ǵalymdary joq. Túrikter Bilge qaǵannyń, Kúltegin eskertkishiniń qasynan qazyp, altyn táji, altyn buǵy, altyn tabaqtardy, basqa da altynnan jasalǵan zattardy murajaıǵa jınap qoıypty. Ondaı patsha kıetin tájdi Eýropa H-HI ǵasyrda kıetin bolǵan.
- Osy saparyńyzda taǵy da qandaı dúnıelerdi baıqadyńyz?
- Bizdiń jerlesterimiz akademık, ǵylym doktory, professor, Halyqaralyq Túrki ortalyǵynyń prezıdenti, Altyn Orda mádenıet ortalyǵynyń basshysy Islam Qabyshuly men akademık, ǵylym doktory, Mońǵol Uly Hýralynyń eks-depýtaty Ashparyn Bákeı bizdiń memleketimizdiń aralaspaı otyrǵandyǵyn úlken ókinishpen aıtty. Túrikter sol eskertkishterdi zertteýge kirgizbeı de qoıǵan. Osy jerde naımandar, abaq-kereıler, jalaıyrlardan, Kúlteginnen qalǵan urpaqtar bar ekenin málim etti. Naımandardyń ortalyǵy Qaraqorym qalasy bolǵanyn, keıinnen Naıman, Jalaıyr taıpalarynan qalany tartyp alyp, qazaq dalasyna yǵystyrǵanyn aıtty. Biraq naımandardyń kúshti taıpa bolǵanyn mynadan kórýge bolady. Shyńǵys hannyń balasy Úgedeı Qaraqorym ortalyǵynyń hany bolyp turǵanda onyń báıbishesi Týrahına naıman qyzy bolǵan. Úgedeı qaıtys bolǵannan keıin 7 jyl ol eldi basqarǵan Qaraqorymda birinshi meshit soqtyrǵan. Sonyń ornyn kórsetti. Týrahına atynda jer de, kól de bar.
Kúltegin eskertkishiniń kóshirmesi Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń bas ǵımaratyna ákelip qoıyldy. Biraq osymen is bitti deýge bola ma? Bizdiń Prezıdentimizdiń Mońǵolııaǵa memlekettik saparynyń qorytyndylary boıynsha 2008 jylǵy qyrkúıektiń 20-syndaǵy tapsyrmasyna sáıkes, QR Mádenıet mınıstri Muhtar Qul-Muhammed myrza bir kúndik saparmen Kúltegin kesenesiniń basyna baryp qaıtty. Babalar árýaǵyna tájim etti. Túrikterdiń jasap jatqan jumystaryn da kórdi ǵoı dep oılaımyn. Nátıjesinde Mońǵolııa jerinde ornalasqan kóne túrki tarıhı oryndaryna eki jaqty birlesken arheologııalyq ekspedıtsııa qurý kerektigi kelisilgenmen, ol týraly áli nátıjeli is bolmaı jatqany qynjyltyp tur. Osy oraıda men jýyrda Muhtar Abrarulynyń atyna depýtattyq saýal joldadym.
- Mádenıet mınıstrine qandaı usynystar aıttyńyz?
- Orta ǵasyrlyq túrki tarıhy mádenıeti álem órkenıetiniń quramdas bóligi kóne túrkter qaldyrǵan Orhon muralaryn zertteý, taný ultymyzdyń maqtanyshy Bumyn, Estemı, Bilge qaǵan sııaqty aıbarly qaǵandar men Kúltegin syndy uly áskerı kolbasshylardyń atqarǵan isteri, eren erligi tarıhta da, ádebıette de, kıno salasynda da, tartymdy sýretteý de kenje qalyp keledi. Osyndaı jetispeýshilikti toltyrý bizge - mindet.
Men birneshe usynysty alǵa tartyp otyrmyn. Atap aıtqanda, el táýelsizdiginiń 20 jyldyǵyna baılanysty Mońǵolııa mádenı muraıjaılary Kúltegin, Bilge qaǵan, Tonykók, Ordabalyq qorǵanyn zertteý úshin arheologııalyq ekspedıtsııa uıymdastyryp, Mońǵolııa eline jiberý kerek dep oılaımyn.
Bilim jáne ǵylym mınıstrligimen birlese otyryp ótken tarıhımyzdan syr shertetin Kúltegin, Bilge qaǵan jáne Kók túrk qaǵandyqtary jaıly málimetter tarıh oqýlyqtarynyń baǵdarlamasyna engizilýi tıis. Tarıhshylarymyzdy uıymdastyryp, shyqqan tegimiz Kók túrktiń tarıhyn jazdyrý - bizdiń azamattyq boryshymyz.
Túrki jurtynyń tórt qubylasy túgel bolýy úshin on jasynan bastap at ústinen túspeı, alasapyran aıqastarda aıbaltadaı jarqyldap ótken aıbarly qolbasshy, qahary aınala-tóńirekti qaltyratqan, eldi qýatty qaǵanatqa aınaldyrǵan Uly tulǵa Kúltegindi osy zamandaǵy kıno salasynda qaıtadan tiriltý kerek. Bul ultymyzdyń mereıin ósirip, ózimizdi ózgege aıqyn tanytyp, moıyndatatyny sózsiz. Bul týyndy Shynǵyshan fılminen de artyq bolady dep senemin.
Sonymen qatar Mońǵolııadaǵy Ordabalyq qorǵanyn bizdiń Qazaqstan memlekettik qaraýymyzǵa alyp, ony qorshap, zerttep, 10 shaqyrym jol salý qajet. Bul máseleni sheshýge tolyq múmkindik bar dep esepteımin.
Osyǵan oraı Muhtar Qul-Muhammed myrza jetekshilik jasaıtyn Mádenıet mınıstrligi atalǵan usynystardyń sheshý joldaryn qarastyrǵany jón.
- Rahmet áńgimeńizge!