Qoǵamnyń barlyq ókiliniń pikiri eskerilip, ortaq sheshim qabyldanady – Memlekettik keńesshi
Onyń pikirinshe, «Halyq únine qulaq asatyn memlekettiń» jarqyn mysaly retinde Konstıtýtsııaǵa ózgerister engizý úshin ótkizilgen referendýmdy aıtýǵa bolady.
– «Halyq únine qulaq asatyn memleket» atty tujyrym «ádildik qalaı ornaıdy?» degen saýalǵa «el-jurtpen tyǵyz baılanysta bolyp, olardyń muń-muqtajyn tyńdaı bilý arqyly ornyǵady» dep jaýap berýge negizdelgen. Degenmen «Halyq únine qulaq asatyn memleket» uǵymy azamattardyń kúndelikti túıtkilderin shuǵyl ári tıimdi sheshýdi ǵana meńzemeıdi. Sonymen qatar, bul tujyrymdama elimizdi damytýǵa qatysty basty máseleler boıynsha qoǵamnyń barlyq ókiliniń pikirin eskere otyryp, baıypty ári ortaq sheshim qabyldanatynyn ańǵartady, - dedi E. Qarın.
Memlekettik keńesshi budan bólek, negizgi tórt tujyrymnyń mańyzyna toqtaldy. Olar: «Ártúrli pikir – birtutas ult», «Zań jáne tártip», «Kúshti Prezıdent – yqpaldy Parlament – esep beretin Úkimet» jáne «Adal azamat» uǵymy.
– «Reformalar nátıjesi qaıda, ýáde etilgen ózgerister qaıda? Jańa Qazaqstannyń túri osy ma?» degen pikirler aıtylyp qalady. Ózgerister áp-sátte jasala qoımaıdy. Reformalardy júzege asyrý úshin orasan zor kúsh-jiger, qısapsyz ýaqyt qajet. Máseleniń mán-jaıyn bilmeıtin adamǵa bul úderis tym uzaqqa sozylyp bara jatqan sekildi kórinýi múmkin. Degenmen ózgerister bar. Kez kelgen reforma – qajyrly eńbekti talap etetin asa kúrdeli jumys. Kim ne dese o desin, Qazaqstan reformalar jolymen senimdi qadam basyp keledi, - dedi QR Memlekettik keńesshisi.