Qoǵam qaıratkeri Natalıa Týkalevskaıa «Qurmet» ordenimen marapattaldy

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń atynan Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstri Aıda Balaeva Qazaqstan Respýblıkasynyń Dıabettik aǵartý qorynyń atqarýshy dırektory Natalıa Týkalevskaıaǵa «Qurmet» ordenin tabystady.

Marapattaý rásimi mınıstrdiń Almatyǵa jumys sapary kezinde ótti, dep habarlaıdy QazAqparat QR Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrliginiń resmı saıtyna silteme jasap.
Aıda Balaeva: «Qurmetti Natalıa Nıkolaevna! Men úshin bul ordendi Qazaqstan Táýelsizdigine 30 jyl tolý jylynda tapsyrý úlken mártebe. Siz uzaq jyldar boıy Qazaqstandaǵy úkimettik emes uıymdardyń qalyptasýy men damýyna orasan zor úles qosyp kele jatqan adamsyz. Dıabetıkalyq aǵartýdaǵy mańyzdy jobalardyń avtory men qoǵamdyq birlestiktiń jetekshisi retinde Sizdiń áleýmettik máselelerdi sheshýdegi eńbegińiz barshaǵa úlgi. Sondyqtan, bul marapat janqııarlyq eńbek pen tańdaǵan iske degen adaldyqtyń, adamdardyń ıgiligi úshin adal jumysyńyzǵa degen baǵanyń belgisi bolyp tabylady», - dedi óz sózinde.

Mınıstr Prezıdenttiń qoǵamdyq uıymdardyń rólin, olardyń memleket pen azamattyq qoǵamnyń ózara-árekettesýin damytýǵa qosqan úlesin joǵary baǵalaıtyndyǵyn basa aıtty.

Eske sala keteıik, Natalıa Týkalevskaıa - ult densaýlyǵyn saqtaý saıasatyn júzege asyrýǵa belsendi yqpal etetin, qant dıabetimen baılanysty bilim berý máselelerimen aınalysatyn jáne qalanyń qoǵamdyq ómirine belsendi qatysatyn qoǵam qaıratkeri.

«Men qant dıabeti máselesimen 26 jyldan beri aınalysyp kelemin. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevqa alǵys aıtamyn. Bul jalǵyz meniń ǵana emes, barlyq dıabet qozǵalysynyń qyzmetine berilgen baǵa. Biz qashanda dárigerlermen birge boldyq. Qazirgideı dárigerlerdiń alǵy shepte júrgen kezinde, osyndaı qıyn-qystaý kezde marapat alý árıne, zor mártebe»,- dedi Natalıa Týkalevskaıa.

Memleket basshysy Natalıa Týkalevskaıaǵa «Qurmet» ordenin berý týraly Jarlyqqa 2020 jyldyń 3 jeltoqsanynda qol qoıdy.

Eske sala keteıik, «Qurmet» ordeni azamattarǵa ekonomıkany, áleýmettik salany, ǵylym men mádenıetti, bilim berýdi damytýǵa sińirgen eńbegi úshin, memlekettik organdardaǵy úlgili qyzmeti jáne belsendi qoǵamdyq qyzmeti úshin beriledi.


Seıchas chıtaıýt