Knıaz Mırzoev: Abaı – Shyǵystyń uly aqyny jáne oıshyly
Ǵalymnyń pikirinshe, sonymen qatar Abaı aǵartýshy lıberaldy ıslam negizinde shyǵys, orys jáne eýropalyq mádenıetti toqaılastyrý, sıntez jasaý rýhyndaǵy alǵashqy klassık-reformator bolyp tabylady.
Sol sebepti ýaqyt óte kele onyń shyǵarmashylyǵy biregeı qubylys retinde baǵalanyp, tipti «Abaı álemi» degen uǵym paıda boldy, bul týraly QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev óziniń «Abaı jáne XXI ǵasyrdaǵy Qazaqstan» atty maqalasynda atap ótti. Abaıdyń ómir joly men shyǵarmashylyǵy – qazaq halqyna ǵana emes, búkil álemge úlgi. Onyń adam men qoǵam, bilim men ǵylym, din men dástúr, tabıǵat pen qorshaǵan orta, memleket pen bılik, til men ózara túsinistik týraly tereń oılary ǵasyrlar ótse de óziniń ózektiligin joǵaltpaıdy. Óıtkeni, aqynnyń murasy – búkil adamzattyń rýhanı azyǵy.
Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaev: «Abaı – álemdik deńgeıdegi oıshyldardyń ishindegi ǵajaıyp tulǵa»dep ádil aıtqan. Abaıdyń kózi tirisinde Taıaý jáne Orta Shyǵys halyqtary onyń shyǵarmashylyǵynyń ǵalamdyq jalpyadamzattyq mańyzyn túsindi, óıtkeni ol ádebıettegi kórkemdik oılaý baǵytyn ózgerte bilgen dara tulǵa.
Ol tereń jáne erekshe oıshyl boldy, onyń ıdeıalary Eýropalyq negizde paıda bolǵan jańǵyrý dáýiriniń gýmanızm, izgilik, ózin-ózi taný, ádildikti ornatý úshin belsendi kúresý qajettigi týraly kontseptsııalaryn sıpattady. Kóptegen jyldar boıy árbir jańa urpaq Abaıdyń týyndylaryn óz zamanynyń kórkemdik qubylysy retinde qabyldaıdy, onyń murasy kórkem shyǵarmashylyq pen áleýmettik-fılosofııalyq oıdyń damýy úshin shabyt kózi bolyp tabylady, - bul kezdeısoq emes.
«Abaı adamnyń tulǵa retinde jáne adam qoǵamynyń bir bóligi retinde asyldyǵy men baqytymen tyǵyz baılanysty máselelerdi poezııaǵa jáne ónerge ákelgen alǵashqy oıshyldardyń biri boldy. Keıinnen shyǵys aqyndary men fılosoftary gýmanıstik baǵytty damyta otyryp, osy taqyryptardy ustandy. Túrki, parsy, arab, kúrd, ıran jáne basqa da tilderde jazǵan ár túrli halyq ókilderiniń Abaı taqyryptary boıynsha júzden astam shyǵarmalary, sansyz nazıreler – ertegilerge elikteýler jaryq kórdi jáne Abaı oqyrmandarynyń kelesi urpaqtary onyń talantynyń jańa qyrlaryn ashyp otyrdy.
Uly aqynnyń tabynýshylarynyń sany ǵasyrdan ǵasyrǵa kóbeıýde, kóptegen jazýshylar, sýretshiler, mýzykanttar onyń shyǵarmashylyǵyna júginedi, onyń rýhanı murasynan shabyt alady. Abaı – qazaq jeriniń kórnekti uly jáne jahandyq aýqymdaǵy tulǵa», deıdi professor.
«Abaı shyǵarmashylyǵy – tek qana mańyzdy kórkem qubylys emes, bul qazaq mádenıetiniń damýynyń joǵary satysynyń, bir halyqtyń jınaqtaǵan rýhanı qundylyqtarynyń ózge halyqtardyń qyzyǵýshylyǵyn týdyrýynyń kýási dep aıtýǵa bolady. Bunyń bári Abaıdyń qarapaıym ómirdi ónerge, shynaıy poezııaǵa aınaldyra alýynda, onda ár áýen, ár usaq bólshek tiri, adamnyń jan-tánin tolqytatyn qubylys bolyp qala beredi.
Bul qyzyǵýshylyqtyń alǵashqy belgisi retinde Abaıdyń «Qara sózderiniń« shyǵys halyqtarynyń tilderine aýdarylýyn ataýǵa bolady, Abaı shyǵarmashylyǵynyń shyǵys halyqtarynyń ádebıetimen ózara baılanysy men ózara yqpaldastyǵyn damytýdyń jańa kezeńi bastaldy. Fırdoýsı, Nızamı, Saadı, Hafız týraly jazǵan Abaı, ýaqyt óte kele ózi uly klassıkke aınaldy.
Kóptegen halyqtardyń ádebı ómirine belgili aqyndar men olardyń shyǵarmalary áser etedi, keıinnen ol qoǵamdyq oı men ulttyq mentalıtettiń damýyna áser etedi. Qazaq halqynyń rýhanı mádenıetin alǵa tarta otyryp, álemdik kórkem tájirıbeni tolyqtyrǵan Abaı osyndaı sóz sýretshisi bolyp tabylady. Akademık M. Áýezov Abaı shyǵarmashylyǵy halyqtar tarıhyn, sonymen qatar jalpyadamzattyq mádenıetti jańa jáne jańa qundylyqtarmen baıytqanyn jazǵan.
Qasym-Jomart Toqaev Abaı shyǵarmashylyǵynyń álemdik mańyzdylyǵyn sezine otyryp, uly aqynnyń shyǵarmalaryn shet tilderinde shyǵarý mańyzdy baǵyt bolyp qalatyndyǵyn atap ótti. Atap aıtqanda, Abaıdyń eńbekteri aǵylshyn, arab, japon, ıspan, qytaı, nemis, orys, túrik, frantsýz tilderine aýdarylatyn bolady.
Barıe Bala, Ǵasane Hadjısýleıman, Madjıd Sýleıman, Saleh Saıadı sııaqty qazaqstandyq kúrd aqyndarynyń shyǵarmashylyǵynda Abaı shyǵarmashylyǵymen tyǵyz baılanysty detaldar men tıpologııalyq baılanystar az emes. Belgili aqyn Askııar Boıık qazaq aqynynyń 50-den astam óleńin kúrd tiline aýdardy. Professor K. Mırzoevtiń «Abaı poezııasy. Óz júregine kóz sal« degen ǵylymı maqalasynda sheberdiń eńbekteriniń fılosofııalyq máni men onyń kúrd poezııasynyń damýyndaǵy roli kórsetilgen. Avtor Abaıdyń «Qara sózderin« kúrd tiline aýdarǵan, al kúrd mektepterine arnalǵan oqýlyqtarda aqynnyń ómiri men shyǵarmashylyq jolyn sýrettegen. Osy jyly Abaıdyń 175 jyldyǵyna oraı onyń tańdamaly eńbekteri kúrd tilinde basylyp shyǵarylady.
«Abaıdyń shyǵarmashylyǵy túrik mádenıeti úshin úlken mańyzǵa ıe», -dep keńinen toqtalady Abaı atyndaǵy QazUPÝ Shyǵys fılologııasy jáne aýdarma kafedrasynyń meńgerýshisi Knıaz Mırzoev.
«Elimizdiń ǵalymdary Túrkııanyń joǵary oqý oryndarynda qazaq danyshpanynyń murasyn taratý qajettiligin basty mindetterdiń biri dep ataıdy. «Abaı – qazaq mádenıetiniń, búkil túrki mádenıetiniń naǵyz qazynasy«, - deıdi Eýrazııa Jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy ıAkýb Omeroglý. Belgili abaıtanýshy Ekrem Aıan uly aǵartýshynyń eńbekteri túrkitaný, ádebıet jáne fılosofııa salasynda bilim alýshy stýdentterge arnalǵan dárister baǵdarlamasyna engizilýi tıis dep jazady.
Qazaq jáne uıǵyr ádebı-mádenı baılanystarynyń da tarıhy óte baı. Mysaly, belgili uıǵyr aqyny I. Sattarov qazaq aqyny shyǵarmalarynyń joldaryn keńinen qoldana otyryp, óziniń poezııasynyń mazmundy tabıǵatyn baıytady. Basqa talantty avtor H. Abdýllın qazaq klassıgine óziniń lırıkalyq óleńderin arnady. H. Hamraev, M. Obýlkasymov, I. Jalılov jáne t.b. sııaqty kóptegen uıǵyr aqyndary úshin Abaı tarıhı-rýhanı shyndyqty izdeýde, qorshaǵan shyndyqty tanýda úlgi bolyp keledi.
Qazaqstan men Túrkimenstandy ortaq mádenıet, ortaq din men til týysqan el retinde tanytaldy. Eki eldiń mańyzdy oqıǵalarynyń biri – Abaıdyń túrikmen tilindegi kitabynyń tusaýkeseri jáne Mahtumkýlı atyndaǵy Túrkmen memlekettik ýnıversıtetinde uly qazaq aqynynyń buryshynyń ashylýyn aıta alamyz.
Ázerbaıjan men Qazaqstannyń tarıhı-mádenı baılanysy ǵasyrlardan beri óz jalǵasyn tabýda. Baýyrlas elmen ádebı baılanystar men gýmanıtarlyq baǵyttaǵy yntymaqtastyq Abaı shyǵarmashylyǵyn zertteýge qyzyǵýshylyq tanytýǵa sebepker boldy. Baký memlekettik ýnıversıtetinde uzaq jyldar boıy Abaı atyndaǵy ortalyq jumys isteıdi, ol túlekterdi Qazaqstan jazýshylarynyń shyǵarmashylyǵymen tanystyrady. Al Abaı shyǵarmalarynyń jınaǵy qazaq ádebıetin ázerbaıjan tilinde tanystyrǵan alǵashqy kitaptardyń biri boldy, buǵan deıin «Qyz Jibek« poemasy men Muhtar Áýezovtyń «Abaı Joly« roman-epopeıasy aýdarylyp, basylyp shyqqan edi.
Qazaq halqynyń uly perzentiniń shyǵarmashylyǵy armıan oqyrmandaryna da jaqsy tanys. Armenııada «Abaı-175« biregeı mereıtoılyq jınaq jaryq kórdi. Oǵan «Qara sóz« aýdarmalary endi. Jınaqtyń biregeıligi oǵan engizilgen kóptegen týyndylar armıan tilinde alǵash ret basylyp shyqqandyǵynda.
Abaı qyrǵyz tilinde XX ǵasyrdyń birinshi jartysynda jaryq kórdi. Belgili aqyn Aaly Toqam Baev aqynnyń tanymal óleńderin qyrǵyz tiline aýdardy. Abaıdyń ár túrli shyǵarmashylyq kezeńderinde jazǵan «Sóz ámirshisi« týyndysynyń jınaǵy jaryqqa shyqty. Kitap avtorlary Almaz jáne Perızat qyzy óz jumystary týraly:»Jınaq oqyrmannyń rýhanı álemin baıytady, oǵan uly qazaq oıshylynyń dúnıetanymdyq kózqarasy qanshalyqty keń bolǵanyn túsinýge kómektesedi« degen.
Qazirgi kezde Abaı shyǵarmalary álemniń 100-den astam tiline aýdarylǵan. Bul basylymdar ádebı – gýmanıtarlyq yntymaqtastyqtyń, fılosofııalyq baǵyt pen bolmysqa degen izgilik kózqarasynyń álemdik sımvolyna aınaldy. Sýbkontınentaldyq birlik pen baǵa jetpes mádenı fenomen bolyp tabylatyn shyǵys mádenıetiniń úlken jáne ajyramas bóligi boldy. Biraq bunyń barlyǵy adamzattyń ıgiligi ekendigi kúmánsiz, óıtkeni Abaı qalyptastyrǵan rýhanı qundylyqtardyń shekarasy men tutynýshylarynyń shekteýli sheńberi joq, sebebi ol ýaqyt tezine baǵynbaıtyn rýhanı qundylyqtyń úzdik úlgisi bolyp tabylady».