QMDB qaýipti indetten kóz jumǵandardy jerleý týraly pátýa shyǵardy

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasy Sharıǵat jáne pátýa bólimi qaýipti juqpaly aýrýlardan qaıtys bolǵandardy jerleý týraly pátýa shyǵardy, dep habarlaıdy QazAqparat.

«Sharıǵat boıynsha qaıtys bolǵan musylmandy jýyndyrý, kebindeý, oǵan janaza namazyn oqý jáne ony jerleý – paryz kıfaıa. Paryz kıfaıa degenimiz – keıbir musylmandar oryndaǵan jaǵdaıda ózgelerge mindet bolmaıtyn amal» delingen QMDB málimdemesinde.

Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń Ǵulamalar keńesi óte qaýipti juqpaly (týlıaremııa, ebola, koronavırýs, oba, t.b.) aýrýlardan qaıtys bolǵan adamdardyń máıitterin jýyndyrýǵa jáne jerleýge qatysty tómendegi sharalardy júzege asyrýdy maquldaıdy:

Birinshiden, máıitti jýyndyrý. Óte qaýipti juqpaly dertten qaıtys bolǵan adamdy jýyndyrý rásimi arnaıy memlekettik mekemeniń sanıtarııalyq-epıdemıologııalyq talaptaryna sáıkes júzege asýy tıis. Máıithanada (morg) jýyndyrý sharasy sharıǵat talabyna qaıshy kelmese, máıitti qaıta jýyndyrý shart emes. Qaıtys bolǵan er kisini er kisi, áıeldi áıel jýyndyrýy kerek.

Ekinshiden, máıitti kebindeý. Sharıǵat boıynsha máıit kebindelýi mindet. Er kisi úsh qabat matamen, al áıel bes qabat matamen kebindeledi. Alaıda juqpaly dertten qaıtqan kisini kebindeý isinde sanıtarlyq qaǵıdalar saqtalýy tıis. Eger máıithanada kebindelgen máıit sharıǵatqa saı bolsa, qaıta kebindeý shart emes. Qaıtys bolǵan er kisini er kisi, áıeldi áıel kebindeýi qajet.

Úshinshiden, janaza namazyn oqý. Qaýipti indetke baılanysty jarııalanǵan tótenshe jaǵdaıda janaza namazyna marqumnyń eń jaqyn týystarynyń qatysýy jetkilikti. Saqtyq sharalary úshin adam sanyn barynsha azaıtý qajet. Qalalyq jaǵdaıda indettiń qoǵamdyq ortaǵa (mysaly, kópqabatty úı turǵyndaryna, kórshilerine, t.b.) taralmaýy úshin marqumdy máıithanadan tikeleı zırat basyna aparyp, sol jerde janaza namazyn oqyp, jerleýge sharıǵatymyzda ruqsat etilgen. Janaza rásimderin jergilikti ımam atqarady. Namaz oqyǵan kezde sanıtarlyq normaǵa saı máıit ımam men jamaǵattan qashyq jerge qoıylady.

Tórtinshiden, máıitti jerleý. Máıit zıratqa arnaıy kólikpen jetkizilýi tıis. Máıitti jerleý rásiminde bıoqaýipsizdik sharalary qatań saqtalýy tıis. Sondaı-aq máıit qaıtys bolǵan mekeninde jerlenýi tıis. Sanıtarııalyq-epıdemıologııalyq mekemesiniń ruqsatynsyz máıitti úıine nemese basqa meken-jaıǵa (ózge qalaǵa, týǵan jerine) aparmaǵan durys. Mundaǵy maqsat – juqpaly indettiń ózge aımaqtarǵa taralýynyń aldyn alý.

Eskertý: Sanıtarııalyq-epıdemıologııalyq mekemesi tarapynan máıitti sharıǵat jolymen jýyndyrýǵa, taıammým aldyrýǵa jáne kebindeýge ruqsat berilmese, mundaı jaǵdaıda sharıǵattyń zárýlik úkimi negizge alynady. Máıithanada oralǵan mata, arnaıy úldir (klenka) nemese tabyt ashylmastan, sol hálinde janaza namazy máıitten alys turyp oqylady.


Seıchas chıtaıýt