QMA 45 mlrd teńge bıýdjet qarajatyn únemdegen
Alqa otyrysynda esepti kezeńde Memleket basshysynyń tapsyrmasyn oryndaý úshin AJ/TQQ týraly zańnamany jetildirý jáne ekonomıkalyq quqyq buzýshylyqtardy odan ári qylmyssyzdandyrý boıynsha jumys júrgizilgeni atap ótildi.
Bıýdjettik kredıtti zańsyz alý jáne maqsatsyz paıdalaný, býhgalterlik esep, ekonomıkalyq kontrabanda týraly zańnamany buzý jáne kedendik bajdardy tóleýden jaltarý sııaqty ekonomıkalyq qylmystardy qylmyssyzdandyrý arqyly kásipkerlerdiń quqyqtaryn qamtamasyz etýdi qosymsha yntalandyrý boıynsha dáıekti jumys júrgizilip keledi.
«Qarjylyq monıtorıng organdarynyń qyzmeti qylmystyq qýdalaý orbıtasyna adal bıznesti negizsiz tartýǵa jol bermeýge baǵyttalǵan. Kóleńkeli ekonomıkaǵa qarsy is-qımyl jónindegi keshendi jospar sheńberinde memlekettik organdardyń bıznes qoǵamdastyqpen ózara is-qımylynyń ashyqtyǵyn qamtamasyz etýge baǵyttalǵan 36 aqparattyq júıe engizilip, jańǵyrtyldy. Bıýdjet qarajatyn jumsaý monıtorıngi sheńberinde quny 300 mlrd teńgeden asatyn 35 memlekettik joba boıynsha JSQ-da baǵany negizsiz kótermeleýi anyqtaldy», — delingen habarlamada.
Agenttiktiń bastamasy boıynsha olardyń quny 45 mlrd teńgege tómendetildi.
«19,2 mlrd teńgege bıýdjet qarajatyn urlaýdyń 111 faktisi boıynsha sotqa deıingi tergep-tekserý júrgizilip jatyr. Azamattardy alaıaqtyq shemalarǵa tartýdan qorǵaý maqsatynda qarjy pıramıdalaryn uıymdastyrýshylarǵa qatysty 22 tergeý bastaldy. Quqyqqa qarsy mazmundaǵy 14 myń silteme aldyn ala buǵattalyp, 100-den astam quqyqqa qarsy chattar men akkaýnttar joıyldy. Jalpy, qylmystyq ister boıynsha ótem 3,5 ese (48,3-ten 164,4 mlrd teńgege deıin), onyń ishinde aqsha 7 ese (11-den 79 mlrd teńgege deıin) ulǵaıdy, bul jumys tıimdiliginiń artqanyn kórsetedi. Jańa tehnologııalar salasynda krıpto quraldaryn qylmystyq maqsatta paıdalaný monıtorıngi boıynsha vedomstvoaralyq keńes ótkizildi. Táýekelderdi sektorlyq baǵalaý júrgizildi jáne olardy azaıtý jónindegi tıisti sharalar jospary bekitildi. Qazaqstan vırtýaldy aktıvter boıynsha FATF tobyna qosyldy», — dep habarlady agenttiktiń baspasóz qyzmeti.
Agenttik Tóraǵasy qyzmetkerlerdi joǵary laýazymdarǵa taǵaıyndaý kezinde kadrlyq áleýetti damytýdyń jáne merıtokratııa qaǵıdatyn saqtaýdyń mańyzdylyǵyn atap ótti.
Qorytyndylaı kele, Dmıtrıı Malahov kóleńkeli ekonomıkaǵa qarsy kúres salasynda bıýdjet qarajatyn urlaýdy, kontrabandany, esirtki bıznesin jáne uıymdasqan qylmystyq toptardy qarjylandyrýdy anyqtaý jónindegi jumysty kúsheıtýdi, sondaı-aq adal bıznesti damytý úshin qolaıly ortany qamtamasyz etýdi jáne kásipkerlerdi qylmystyq qýdalaý orbıtasyna tartýdan qorǵaýdy tapsyrdy.