Qyzylordada óńdeý ónerkásibiniń úlesi 30% ulǵaıdy
«Bıylǵy 10 aıda óńdeý ónerkásibi 24,2 paıyzǵa, aýyl sharýashylyǵy – 2,6 paıyzǵa, qurylys jumystary kólemi – 21,2 paıyzǵa, turǵyn úı – 16,7 paıyzǵa, saýda – 4,3 paıyzǵa, kólik jáne qoımalaý kólemi – 8,8 paıyzǵa, negizgi kapıtalǵa tartylǵan ınvestıtsııa – 27,7 paıyzǵa artty. Jeke ınvestıtsııalar 34,6 paıyzǵa ósti», - dedi Nurlybek Nálibaev Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken baspasóz máslıhatynda.
Ákimniń aıtýynsha, oblystyń bıýdjeti 609 mlrd teńgege jetti, 57 paıyz ósim bar.
«Oblystyń damý bıýdjetiniń kólemi ótken jylmen salystyrǵanda 2,5 esege artty. Sońǵy 10 jylda aımaqta munaı qory sarqylyp, ónerkásip óndirisiniń kólemi kóp jyldar boıy tómendep keledi. Ónerkásiptiń basqa da óndiristerin damytýdy qolǵa aldyq. Sonyń nátıjesinde ónerkásip óndirisinde oń serpin qalyptasyp, 1,3 paıyz ósim baıqaldy», - deıdi óńir basshysy.
Sonymen birge, Qyzylorda oblysynda aldaǵy 6 jylda quny 1 trln 100 mlrd teńgeni quraıtyn 65 joba júzege asady, 9 myńǵa jýyq jańa jumys oryndary ashylady.
Bıyl quny 14 mlrd 100 mln teńge bolatyn 15 joba iske qosyldy. Qabyldanǵan sharalar negizinde ónerkásip qurylymdarynda óńdeý ónerkásibiniń úlesi 30 paıyzǵa ulǵaıǵan.