Qyzylorda oblysynyń týrıstik áleýetin arttyrýǵa mán berildi
Búginde oblysta 560 tarıhı-mádenı mura obektileri memlekettik qorǵaýǵa alynǵan. Ózge el turǵyndary «Baıqońyr» ǵarysh aılaǵyn tamashalaýdy qalaıdy. Óńirdegi týrızm salasyn damytý maqsatynda jyl saıyn ártúrli qyzyqty is-sharalar uıymdastyrylyp, túrli jobalar júzege asyp jatyr. Sondaı-aq, týrısterge qolaıly jaǵdaı jasaý maqsatynda bıyl 100 dana ekotaksı satyp alý da josparlanǵan.
«Bıylǵy jyly óńirdiń týrıstik áleýetin arttyrý maqsatynda birqatar naqty shara qabyldandy. Atap aıtqanda, bıyl Qazaqstannyń Qytaıdaǵy týrızm jyly bolyp jarııalanyp, naýryz aıynda Beıjiń qalasynda týrızm jylynyń ashylý saltanaty ótti. Sol sharada jergilikti týrıstik operatorlar men turǵyndardyń «Baıqońyr» ǵarysh aılaǵyna degen qyzyǵýshylyǵynyń joǵary ekendigi baıqaldy. Osy rette, jaýapty basqarma tarapynan «Qazaqtýrızm» AQ birlesip, qytaılyq jáne otandyq týroperatorlarmen kelissózder júrgizildi. Nátıjesinde «Baıqońyr» ǵarysh aılaǵy aýmaǵynan yńǵaıly týrıstik baǵyttar tańdalyp, ortaq týrıstik paket ázirleý kelisildi. Qyrkúıek aıynda óńirimizde ǵaryshtyq týrızm baǵytynda taqyryptyq apta ótkiziletin bolady. Birinshi toqsannyń qorytyndysy boıynsha oblystaǵy týrıstik qyzmet kórsetý kólemi ótken jyldyń esepti kezeńimen salystyrǵanda 20,5 paıyzǵa artqan. Al, týrısterdiń jalpy sany 12,2 paıyzǵa ósip otyr. Biz úshin týrısterge jaıly jaǵdaı jasap, olardyń qolaıly júrýin qamtamasyz etý óte mańyzdy. Sol úshin destınatsııalardyń, olarǵa barar marshrýttardyń ınfraqurylymdyq jelilermen qamtylýyna basa nazar aýdarýdamyz. Aımaq basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes, ótken jyly Qorasan ata kesenesiniń aýmaǵyna demeýshiler esebinen abattandyrý, jaryqtandyrý jáne qorshaý jumystary júrgizilgen edi. Bıyl Josaly kentindegi Maral baba kesenesine deıingi aralyqtaǵy 6,5 shaqyrym jolǵa qıyrshyq tas tóseý jumystary jáne Aral aýdany ákimdigi tarapynan Arystan bab kesenesine abattandyrý jumystaryn júrgizý josparlanyp otyr», - dedi oblystyq Dene shynyqtyrý, sport jáne týrızm basqarmasynyń basshysy Janmurat Seıilov.