Qyzylorda oblysyndaǵy Jankent shaharynyń irgetasy besinshi ǵasyrda qalanǵan ba
Qazirge deıin tarıhı nysandy zertteýshi ǵalymdar Jankenttiń qalyptasý kezeńi IX–XI ǵasyrlarǵa sáıkes keletini jóninde boljam jasap júrgen edi. Búginde tarıhı nysannan kóptegen jan-janýardyń súıegi tabylyp, atalǵan tujyrymǵa birqatar ózgeris engizýge týra kelip otyr. Máselen, Jankentten dala mysyǵy atanǵan málinniń kezdesýi arhelogtardyń tarıhı nysannyń qalyptasýyna baılanysty ózgeshe boljam jasaýyna alyp keldi.
AQSh-tyń Oksford ýnıversıtetiniń arheolog-paleozoology Eshlı Harýdy osy baǵytta tyń málimetterdi jınaqtap otyr. Ol Qyzylordaǵa Qorqyt ata ýnıversıtetiniń shaqyrtýymen keldi.
«Jergilikti áriptesterim qala ornynan túıe, sıyr, jylqy, qoı, tipti mysyq pen balyqtyń da súıegin tapqan. Sondyqtan keleshekte osy baǵytta jan-jaqty zertteýdi josparlap otyrmyz. Jalpy, mysyqty qolǵa úıretý Iran nemese Egıpetten bastaldy degen derekter aıtylady. Endigi kezekte basqasha boljam jasaýǵa negiz bar», - deıdi ol.
Kóne qala Qazaly aýdanyna qarasty Órkendeý aýyly aýmaǵynda ornalasqan. Tarıhshylardyń aıtýynsha, Jankent oǵyz eline júzdegen jyl astana bolǵan. Jankent Uly Jibek jolynda jatqan saýda-sattyqtyń úlken qalasy retinde tanylǵan.
Keıingi jyldarda Jankent qalasyna arheologııalyq qazba jumystaryn júrgizýge basa nazar aýdarylyp otyr.