Qyzylorda oblysynda týrıstik áleýetti arttyrýǵa kóńil bólindi
Bıyl óńirdiń týrıstik áleýetin arttyrý baǵytynda naqty sharalar qabyldandy. Sáýir aıynda Syr óńirine arnaıy kelgen Eýroodaq elshileri ınvestıtsııalyq múmkindiktermen tanysty. Aımaqtyń týrıstik tartymdylyǵyn arttyrý baǵytynda «Qorqyt ata» áýejaıynyń jańa termınalynyń qurylysy aıaqtaldy. jańa avtovokzal paıdalanýǵa berildi. Sondaı-aq, týrıster tasymalyna qolaıly jaǵdaı jasaý úshin 100 ekotaksı satyp alý josparlanǵan.
Ótken jyldyń qorytyndysyna qaraǵanda, ishki týrıster sany 113 myń, syrtqy týrıster sany 3980 adamǵa jetken. Oblysta 4195 orynǵa laıyqtalǵan 150 ornalastyrý jaıy bar. 2022 jyldyń esepti kezeńimen salystyrǵanda bul kórsetkish 112,8 paıyzǵa artty.
Búginde zamanaýı aqparattyq tehnologııalar arqyly Qyzylorda oblysynyń eskertkishterimen tanysý úshin qajetti jaǵdaıdyń barlyǵy jasalǵan. Oblysta 150 tarıhı-mádenı mura obektileriniń 3D formattaǵy ınteraktıvti kartasy qamtylǵan arnaıy saıt (www.virtualmap.xyz) qoldanysqa engizilip, 150 eskertkishke QR-kod taqtaıshalary ornatylǵan.
Syr óńirinde tarıhı qalalar, eskertkishter men oryndar óte kóp. Olardyń qatarynda Qorqyt ata eskertkishi, Janqoja men Buqarbaı syndy batyrlardyń, Mustafa Shoqaı, Syr súleıi Kerderi men ǵulama Turmaǵambet, aqyn Ábdilda men Nartaı, tanymal jazýshy Ábdijámil men Qaltaı sekildi kóptegen tulǵalar bar.
Túbi bir túrki jurty Syr topyraǵyna qadam basqanda Qorqyt ata eskertkish keshenine keledi. Qarmaqshy aýdanynyń ortalyǵy Josaly kentinen soltústik-batysqa qaraı 18 shaqyrymda ornalasqan keshen 1980 jyly salynǵan. Túrki halyqtaryna ortaq oıshyl, jyraý, kúıshi ári qobyzshy bolǵan Qorqyt atanyń qurmetine turǵyzylǵan keshende jıhankezder men qonaqtar kóne kezeńniń kózindeı bolǵan san alýan jádigerler tarıhyna úńile alady.
Derekterge kóz salsaq, Qorqyt ata týraly derekter bizge úsh túrli jolmen jetken. Olardyń biri — el aýzyndaǵy Qorqyt týraly ańyz-áńgimeler bolsa, ekinshisi — tarıhı shejireler, úshinshisi — Qorqyt ata kitaby. Qorqyt ata — Oǵyz zamanynda ómir súrgen dana tulǵalardyń biri. Qorqyttyń anasy qypshaq taıpasynan, ákesi Qaraqoja oǵyzdarynan ekeni belgili. Dala danyshpanynyń uzaq jyldar boıy el basqarǵan kósem bolǵanyn, óz ómirinde úsh han tusynda ýázirlik qyzmet atqarǵanyn dáleldeıtin tarıhı derekter bar.
Oǵan qosa óńirde Jankent, Syǵanaq, Shirik Rabat, Jent qalashyqtary jáne Jetiasar mádenıeti eskertkishteri ornalasqan. Óńirge kelgen jıhankezder Maral ıshan, Qalqaı ıshan, Túmen áýlıe sekildi kóptegen eskertkiştermen tanysa alady.
Sondaı-aq, byltyr jazǵy demalys maýsymynda oblystaǵy 13 shaǵyn jáne 2 iri demalys ornyna 110 myń demalýshy keldi, Atap aıtqanda, 70 myńǵa jýyq adamdy «Qamystybas» jáne «Hanqoja kóli» demalys aımaqtary qabyldady. Olardyń ıelerine aldaǵy demalys maýsymynda qaýipsizdik sharalaryn kúsheıtý jáne sanıtarlyq tazalyq talaptaryn qatań saqtaý jóninde tıisti tapsyrmalar berildi.
Qazirgi ýaqytta oblysta 806 orynǵa eseptelgen 5 shıpajaı jumys isteıdi. Shıpajaılarǵa bıylǵy qańtar-sáýir aılarynda 2587 adam kelgen.
El jurtshylyǵy balneologııalyq emdeý oryndarynyń biri retinde baǵalanatyn Jańaqorǵan shıpajaıyn joǵary baǵalaıdy. Emdeý orny aýdan ortalyǵy janyndaǵy Terisken kóliniń jaǵasynda ornalasqan. Qyzylorda qalasynan 170 shaqyrymdaı qashyqtyqta jatyr. Shıpaly balshyǵy men tuzdy sýy adamdardyń kóptegen aýrýdan qulan-taza aıyǵyp ketýine septigin tıgizedi.
Aımaqta jol ınfraqurylymy da qarqyndy damyp keledi. «Batys Eýropa — Batys Qytaı» avtokólik dáliziniń Qyzylorda oblysyndaǵy bóliginde 53 jol boıy qyzmet kórsetý kesheni jumys jasaıdy.