Qyzylorda oblysynda munaı ónimderin zańsyz tasymaldaǵan kásipker sottaldy

<p>QYZYLORDA. KAZINFORM &mdash; Qyzylorda oblysynda munaı ónimderin zańsyz tasymaldaý, ıemdený jáne ótkizýge qatysty qylmystyq is boıynsha kásipkerge qatysty sot úkimi shyqty.</p>

Bul baǵytta Qyzylorda oblysy boıynsha ekonomıkalyq tergep-tekserý departamenti jedel izdestirý sharalaryn júrgizdi. 

«Kásiporyn dırektory memlekettik satyp alý portalynda munaı ónimderin kóterme jáne bólshek saýdada jetkizetin mekeme retinde tirkelgen. Túrli memlekettik mekemelerge shyǵarý zańdylyǵyn rastaıtyn qujatsyz dızeldik otyndy ótkizip kelgen. Baǵalyq usynys ádisin qoldanyp, eń tómengi baǵany usynyp otyrǵan. Nátıjesinde konkýrs jeńimpazy atanyp, memlekettik 17 mekememen kelisim-shartqa qol qoıǵan. Sol arqyly 2022-2023 jyldar aralyǵynda birneshe kelisim-shart negizinde 639 tonna dızel otynyn jetkizgen. Olardyń jalpy quny — 254 mln teńge. Onyń ishinde shyǵarý zańdylyǵyn rastaıyn qujatsyz jetkizilgeni 140 mln teńgege 269 tonna dızel otynyn quraıdy», — dep málim etti Qyzylorda oblysy boıynsha ekonomıkalyq tergep-tekserý departamentinen.

Vedomstvo málimetinshe, sottalýshynyń kinási kýálerdiń jaýabymen, zattaı dáleldeme jáne sot saraptama ınstıtýty sarapshysynyń qorytyndysymen tolyq dáleldengen. 

«Sot úkimimen munaı ónimderin zańsyz tasymaldap, ıemdenip, saqtap jáne ótkizgeni úshin kásipker QR Qylmystyq kodeksiniń 197-baby 4-bóliginiń 2-tarmaǵy, 218-baby 3-bóliginiń 3-tarmaǵymen kózdelgen zańsyz áreketi úshin bes jyl merzimge bas bostandyǵynan aıyryldy», — dep tolyqtyrdy vedomstvodan.

Eske salsaq, budan buryn Qyzylordada qarjy pıramıdasyn uıymdastyrǵan aǵaıyndy ekeý sottaldy.