Qyzylorda oblysynda qurylys qarqyny joǵarylaı tústi
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Halyqtyń basym kópshiligi úshin turǵyn úı - eń ózekti másele. Memleket shyn muqtaj adamdarǵa ǵana járdem beredi», - dep atap ótken bolatyn. Halyqty baspanamen qamtý elimiz úshin negizgi basymdyqtyń biri desek, óńirde bul baǵytta tyndyrymdy tirlikter atqarylýda.
Ótken jyly aımaqta 4 108 páterlik 300 turǵyn úıdiń qurylysy júrgizildi. Nátıjesinde 2400-ge jýyq páter tabystalyp, 11 myńnan astam turǵynnyń baspana máselesi oń sheshimin tapty. Halyqtyń turmys jaǵdaıynyń jaqsarýy, jaıly ómir súrýiniń kepili bolyp sanalatyn baspanamen qamtý jumystary bıyl da qarqyndy júrýde. Bıýdjet qarajaty esebinen 14,3 mlrd teńgege 1890 páterlik 70 turǵyn úı salynady. Onyń 16-sy jeti qabatty bolady.
Búginde Qyzylorda qalasy men eldi mekenderdiń kelbetine kórik qosatyn áleýmettik nysandar qurylysy qarqyn alǵan. Olardyń barlyǵy kópshiliktiń kóńilinen shyǵatyn kórikti ǵımarattar retinde halyqtyń kózaıymyna aınalyp úlgerdi. Sondaı-aq, sol jaǵalaýdan 300 oryndyq jataqhanasy bar 400 oryndyq fızıka-matematıka mektep-ınternatynyń qurylysy júrgizilýde.
Memleket basshysynyń bastamasymen qolǵa alynǵan «Jaıly mektep» ulttyq jobasy aıasynda bıyl 10 mektep el ıgiligine tabystalyp, taǵy 11-niń qurylysy bastaldy. Balalar men jasóspirimder shyǵarmashylyǵyn shyńdaý maqsatynda «Shyǵarmashylyq akademııasy», Jańaqorǵan, Shıeli aýdandarynda «Oqýshylar úıi» men «Óner mektepteri» salynady.
Ótken jyly «Otbasy ortalyǵy» jáne «Anaǵa taǵzym» ortalyǵy óz qyzmetin bastady. Jaqynda 1000 oryndyq «Óner ortalyǵy» saltanatty túrde ashylsa, sol jaǵalaýdan jańa ólketaný mýzeıi boı kóteredi. Qyzylorda qalasynda 36 mlrd 400 mln teńgege bir aýysymda 100 kelýshige arnalǵan emhanasy jáne onkologııalyq bólimshesi bar 300 oryndyq kópbeıindi aýrýhananyń qurylysy bastaldy. Jańadan salynyp jatqan «Qan ortalyǵy» medıtsına qyzmetkerleri kúni qarsańynda paıdalanýǵa beriledi dep kútilýde.
Memleket basshysynyń bastamasymen qolǵa alynǵan «Aýyldyq densaýlyq saqtaýdy jańǵyrtý» ulttyq jobasy aıasynda óńirde jalpy quny 11 mlrd teńgeni quraıtyn 27 nysan salý kózdelgen. Ótken jyly eldi mekenderde 15 dárigerlik ambýlatorııa, 1 medıtsınalyq beket el ıgiligine tabystalyp, qazir 30 myńnan astam halyqqa qaltqysyz qyzmet kórsetýde.
Aldaǵy ýaqytta oblys ortalyǵynda halyqaralyq standarttarǵa sáıkes «Ortalyq stadıon» (20,9 mlrd teńge) jáne jabyq basseıni bar kópsalaly dene shynyqtyrý-saýyqtyrý kesheni (6,8 mlrd teńge) el ıgiligine tabystalady. Oǵan qosa quny 2,7 mlrd teńge bolatyn ústel tennısi ortalyǵynyń irgetasy qalandy. Jaqyn kúnderi zamanaýı úlgidegi avtovokzal ǵımaraty paıdalanýǵa beriledi.
Investorlardyń qoldaýymen 37 mlrd 600 mln teńgeniń jobalary iske asýda. Qorqyt ata áýejaıynyń jańa termınaly salynýda. Joba quny – 20 mlrd teńge, jańa termınal osy jyly paıdalanýǵa beriledi. «QazGerMunaı» kompanııasynyń demeýshiligimen 350 oryndyq zamanaýı úlgidegi «Oqýshylar saraıynyń» qurylysy qarqyn aldy. «Saýts Oıl» kompanııasy 650 oryndyq mýzykalyq kolledj ǵımaratynyń qurylysyn bastady.
Bıyl 7 aýdanda neke qııý zaly, kitaphana, mýzeı, arhıv, jastar saraıy, ardagerler men analar úıin biriktiretin, quny 11,5 mlrd teńgeni quraıtyn «Rýhanııat» ortalyqtary salynýda.
Qurylys - el ekonomıkasy ósiminiń basty draıveri. Ol qurylys salasy óńirdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýyna da zor yqpal etýde. Keıingi jyldarda oblysta áleýmettik mańyzy zor nysandardyń boı kóterýin halyqtyń jaǵdaıynyń jaqsarýyna úlken úles qosyp keledi. Aldaǵy ýaqytta osyndaı aýqymdy jumystar jalǵasyn taba beretini anyq. Bul baǵytta kóptegen jańashyl jobalardyń júzege asýy kópshiliktiń kóńilinen shyǵyp otyr.