Qyzylorda oblysynda Eýropadaǵy belgili kontserttik zaldardyń ozyq tájirıbesi engiziledi
2022 jyldyń qyrkúıek aıynda Qyzylordada 1000 kelýshige arnalǵan óner ortalyǵynyń irgetasy qalanǵan edi. Quny 3,7 mlrd. teńgeni quraıtyn záýlim ǵımaratta sımfonııalyq, estradalyq jáne ulttyq óner baǵytyndaǵy kontserttik baǵdarlamalar, túrli formattaǵy qoǵamdyq is-sharalar ótkiziledi. Jaqynda rýhanııat ordasy eldiń ıgiligine aınalyp, onda mádenı is-sharalar ótkizile bastady.
Ǵımarat zamanaýı sáýlet úlgisimen jobalanǵan. Jańa qural-jabdyqtarmen qamtamasyz etilmek. Myń adamǵa arnalǵan kórermen zaly, úıirme bólmeleri jumys isteıdi. Munda buryn temirjolshylar klýbynda qyzmet kórsetken Qyzylorda oblystyq fılarmonııasy ornalasady. Klýbtyń jylý júıesi sońǵy 15 jyldyń kóleminde kúrdeli jóndeýden ótpegen, edeniniń, elektr jelileriniń tozyǵy jetken edi. Sondyqtan Qyzylorda oblystyq fılarmonııasyna zamanaýı talaptarǵa saı jáne jańa úlgidegi «Óner ortalyǵyn» salý qolǵa alyndy.
Syr óńiriniń mádenıet pen óner salasynda kóptegen jaǵymdy jańalyq bar. Buǵan deıin oblystyq fılarmonııanyń quramynda ult aspaptar orkestri, kameralyq orkestr jumys jasasa, kontsertterdi kórermen talǵamyna saı, kásibı ári jandy daýysta usyný úshin tuńǵysh ret sımfonııa orkestri quryldy. Oblystyń mádenıet salasynyń mamandary Italııa, Belarýs elderinde biliktiligin arttyrdy. Aldaǵy ýaqytta óńirdiń óner ordalarynda Eýropadaǵy belgili kontserttik zaldardyń ozyq tájirıbesi engizilmek.
Sondaı-aq, Qyzylorda qalasynda «Anaǵa taǵzym» ortalyǵy, jas otbasylardyń baqyt mekenine aınalǵan «Otbasy ortalyǵy» óz qyzmetin bastady. Múmkindigi shekteýli ónerpazdar shyǵarmashylyǵyn shyńdap, ónerin nasıhattaýǵa arnalǵan «Inklıýzıvti teatr» quryldy. Buǵan deıin 10 jylǵa jýyq úıirme retinde jumys jasap kelgen «Jastar teatry» óz aldyna kásibı ujym bolyp óner kórsetýde.
Elordada Astana qalasynyń 25 jyldyǵyna oraı «Sulý Syrdan – arý Astanaǵa» atty Qyzylorda oblysynyń óner kúnderi joǵary deńgeıde ótkizildi. Halyqtyń ystyq yqylasy men qoshemetine bólengen shara sáýir aıynda Almaty qalasynda da uıymdastyrylady.
Mádenıet jáne óner, ádebıet ókilderin qoldaý maqsatynda ótken jyldan beri taǵaıyndalǵan «Turan» syılyǵyn tabystaý dástúrge aınalady. Ulystyń uly kúni – Naýryz meıramy qarsańynda «Jyraýlar úıi» ashylady. Oblystyq ólketaný mýzeıiniń qurylysy bastaldy. Jeti aýdanda zamanaýı «Rýhanııat ortalyqtary» salynýda. Jaqyn kúnderi balalar men jasóspirimderdi ónerge baýlyp, shyǵarmashylyǵyn shyńdaıtyn «Shyǵarmashylyq akademııasy» boı kóteredi.
Osyndaı ıgilikti isterge baılanysty halyqaralyq TÚRKSOI uıymynyń «Úzdik mádenı óńir» nomınatsııasyna Syr óńiri laıyq dep jarııalandy. Ony uıymnyń bas hatshysy Sultan Raev marapatty oblys ákimine tabystady.
Erekshe atap ótetin jaıt, bul nomınatsııa TÚRKSOI»sheńberinde eki adamǵa ǵana berilgen. Onyń biri «Nobel» syılyǵynyń ıegerine, al ekinshisi tanymal ánshi Dımash Qudaıbergenge tabystalǵan. Úshinshisi túrki rýhanııatynyń altyn qazyǵy qaǵylǵan Syr óńirine keldi. Sımvolıkada altyn jalatylǵan pyraq beınelengen.
Aımaq basshysynyń bastamasymen aıtýly merekelerde elimizdiń, týǵan jerdiń áleýmettik-ekonomıkalyq, mádenı-rýhanı damýyna aıryqsha eńbek sińirgen tulǵalarǵa «Qyzylorda oblysynyń Qurmetti azamaty» ataǵy tabystalyp keledi. Bul dástúr búgin de jalǵasyn taýyp, qurmetti ataq belgili kompozıtor Ramazan Taımanovqa berildi.
Sondaı-aq, Syr óńiriniń rýhanııaty men ónerine erekshe úles qosqan mádenıet maıtalmandary oblystyń eń joǵary nagradasy – Qyzylorda oblysynyń Qurmet gramotasymen marapattaldy.