Qytaılyq qylqalam sheberleri jáne Gansýdaǵy qazaqtar
XX ǵasyrdyń bas sheninde qytaı qoǵamy ulttyq daǵdarysqa belshesinen batty, myńdaǵan jyldarǵa jalǵasqan monarhııalyq júıe kúırep, ımperator taqtan taıǵanmen, halyqtyń basyndaǵy aýyr hal mysqal jeńildegen joq. Ásirese, 30-jyldardan keıingi japon-qytaı soǵysynyń aıaýsyz shyndyǵy eldegi daǵdarys pen kúızelisti asqyndyra tústi, myńdaǵan jyldyq dástúri men órnegi bar qytaı óneri de toqyraýdan aman qala almady. Batystyq ónerdiń soqqysynan eseńgirep, dármensiz halge túsken qytaıdyń dástúrli óneri, ásirese kórkemsýret óneri óziniń ulttyq tamyrynan ajyrap, júdeý tarta beredi. Dál osyndaı almaǵaıyp shaqta, myńjyldyqtar boıy tarıh shańynda kómilip jatyp, ǵasyr basynda jaryq dúnıemen qaıta qaýyshqan Dýnhýan jaýharlary qytaı ónerine úmit sáýlesin tókti. Gansý jerine qonys aýdaryp barǵan qazaqtardyń turmys-tirshiligi de qytaılyq qylqalam sheberleriniń nazaryna ilinedi.
Uly qazyna
Dýnhýan – ejelgi Jibek jolynyń boıyndaǵy mańyzdy shaharlardyń biri. Ejelgi Qytaı, Úndi, Ortalyq Azııa jáne Uly dala órkenıetteriniń túıisindegi Dýnhýan aımaǵy eski zamandardan beri ártúrli etnos, din, til, mádenıetterdiń qaınaǵan qazany boldy, bul aımaqta ıýechjı, ýsýn, ǵun, túrik, uıǵyr, tıbet, qııan, mońǵol, soǵdy, t.b. halyqtar saltanat quryp, iz qaldyrdy. Manchjýr bıliginen keıin basy bútin Qytaı ıeligine ótti.
Sınologterdiń pikirinshe, Dýnhýan toponımi b.z.d. II ǵasyrdan b.z. birinshi myńjyldyǵynyń aıaǵyna deıin Ortalyq Azııa keńistiginde ómir súrgen Tohar halqynyń ataýynan shyqsa kerek. Dýnhýan baı tarıhymen ǵana emes, býddızm dástúrine saı bezendirilgen úńgir-hramdardaǵy (Tsıanfodýn dep te atalady) óner keshenimen de álemge tanymal. Jazba derekter boıynsha, Dýnhýandaǵy býdda hramynyń irgesin Qytaıǵa sapar shekken Orta Azııalyq monah Dharma Mıttra (356～442) qalaǵan. Ásirese, Dýnhýan qalasynan ońtústik shyǵysqa qaraı 25 shaqyrym jerdegi Aıǵaıqum (Mınshashan) qyratynyń shyǵys silemindegi Mogao úńgirleri kózdiń jaýyn alatyn freskalarymen máshhúr.
Mogao freskalaryn qytaılyq ónertanýshylar býdda beıneleri, býddalyq ańyzdar, býddızm tarıhy, sýtralyq kórkem sýretter, ıeler men kıeler, din qamqorshylary jáne sándik órnekter degen 7 taqyrypqa jikteıdi. Sondaı-aq, saıatshylyq, soǵys, kólik, bı, toqymashylyq, qurylys, toı-tomalaq, ólim-jitim, t.b. jaıttardan mol maǵlumat beretin sýret týyndylary az emes. Boıaýlar tili qapysyz úılesken, keń masshtabty, óner tarıhynyń kezeńdik sıpattaryn aınytpaı aıshyqtaǵan osy jádigerlerdiń Qytaı óneriniń tarıhyn zertteýdegi aıryqsha mańyzyn dýnhýantanýshylar asa joǵary baǵalaıdy.
Qytaıdaǵy eń kóne býddalyq ǵıbadathanalar qataryndaǵy Mogao úńgirleri tańdaı qaqtyrar óner týyndylarymen qatar kóne tarıhtan syr shertetin qundy qoljazbalar qorymen de belgili. Bul qoljazbalar býddalyq, daostyq, nestorıandyq jáne manıheılik dinı jazbalarmen birge, ǵylym jáne ádebıet pen óner salasy úshin de qyzyqty, qundy, tarıhı aqparattar beretin traktattardy qamtıdy. Qoljazbalar qytaı, tıbet, sanskrıt, palı, hotan, soǵdy, tohar, kóne uıǵyr, t.b. halyqtardyń tilinde, olardyń qatarynda kóne túrki jazýymen qaǵaz betine sııamen jazylǵan kóne uıǵyr tilindegi «Yryq bitik» («Sáýegeılik kitaby») qoljazbasy da bar.
Qundy qazynamen syńsyǵan Dýnhýan úńgirlerin ǵylymǵa alǵash jarııa etken ulybrıtanııalyq arheolog, geograf, lıngvıst jáne saıahatshy Aýrel Steın boldy. Ol 1907 jyly Dýnhýanǵa iz salyp, 15 jáshik býdda sýtrasy men 5 jáshik sýret týyndysyn Eýropaǵa alyp ketedi. Bul jańalyq eýropalyq saıahatshylar men shyǵystanýshylardy aıaǵynan tik turǵyzady, sóıtip, Dýnhýanǵa at basyn burǵan jahankezderdiń qatary kóbeıedi. Sondyqtan, qazirgi kúnde Dýnhýan muralary álemniń ár shalǵaıyndaǵy mýzeılerdiń eksponat jınaqtarynan kezdesip jatsa, tań qalmaý kerek.
Mogao úńgirleri 1987 jyly ıÝNESKO-nyń sheshiminen Álemdik muralar tizimine engizilip, adamzattyń ortaq qazynasyna aınaldy.
Ulttyq óner joqshylary
XX ǵasyrdyń basyndaǵy qytaı oqyǵandary da eline eminip, jurtyna júginip qyzmet etti. Óte-móte 1915 jyldan bastalǵan «Jańa mádenıet qozǵalysy» qytaıdyń damý baǵytyna aıtarlyqtaı yqpal etti, dástúrli dúnıetanym men ulttyq mádenıet synǵa alynyp, konfýtsıılik ilim teriske shyǵaryldy, ulttyq jańǵyrýdyń jalǵyz joly retinde batys úlgisi usynylyp, batystyq ıdeologııalar meılinshe nasıhattaldy, bilim, óner izdep batystyń damyǵan, órkenıetti elderine but túzegen jastardyń shoǵyry ósti. Osy qatarda álemdik óner ortalyqtaryna, sonyń ishinde Frantsııadaǵy ataǵy jer jarǵan Ásem óner mektebine oqýǵa túsken qytaılyq jas býyn sýretshiler de az bolmady. Olar batystyq gýmanıstik baǵyt pen ultshyldyq ıdeologııanyń yqpalyna ushyrap, qytaı óneriniń ulttyq tamyry týraly qaıta oılana bastaıdy. Mysaly, «Dýnhýannyń shyraqshysy» atanǵan Chan Shýhýn (1904-1994) «Toqsanynshy kóktem» dep atalatyn ǵumyrnamalyq eńbeginde óziniń bilim qýyp jat elde júrgen jas kúninde ejelgi Grek, Rım jáne Eýropalyq renessans ónerin ǵana álemdik ónerdiń asqar shyńy dep sanaǵanyn aıtady. Biraq, birde Parıj kóshesinen ataqty shyǵystanýshy Pellıonyń «Les Grottes de Touen-houang» («Dýnhýan úńgirleri») eńbegin kózi shalyp, alǵash ret ań-tań qalady, keıinirek, Shyǵys halyqtary óneriniń mýzeıinde Pellıonyń Qytaıdan at arytyp, ton tozdyryp alyp qaıtqan Dýnhýan freskalaryn óz kózimen kórgende, ózegine órt túsip, halqynyń qorǵansyz háli men ulttyq ónerdiń joqtaýsyz kúıine jany kúıgen, Shyǵys óneriniń injý-marjanyna kóńili jańǵyrǵan jas maman ári-sári bolmastan eline qaıtyp, Dýnhýannan bir-aq shyǵady da, sanaly ǵumyryn, qajyr-qaıratyn Dýnhýan muralaryn qorǵaýǵa, nasıhattaýǵa, zertteýge arnaıdy.
Árıne, Chan Shýhýn jalǵyz bolǵan joq, qytaı óneriniń bolashaq iri tulǵalary – Chjan Datsıan, Bo Baoshı, Sıýı Beıhýn, E Tsıanıýı, Ý Tszojen, Sytý Tsıao, Lıýı Sybaı, Chen Chjıfo, Lıý Kaıtsıýı, Dýn Sıven, Dýan Ventsze, Gýan Shanıýe, Sýn Tszýnveı, Han Lejan, t.b. jas sýretshiler 1940 jyldan keıin Dýnhýanǵa irkes-tirkes at basyn buryp, úńgir-hramdardaǵy freskalardyń kóshirmesin jasaýmen aınalysty. Kóbisi shetelden bilim alǵan, el basyna bult úıirilgen almaǵaıyp shaqta qytaıdyń dástúrli mádenıetine álemdik ónerdiń bıik turǵysynan zer salýǵa bilikti osy jas sýretshilerdiń Dýnhýan freskalaryna nazar tigýi kezdeısoqtyq emes edi. Ulttyq ónerdi daǵdarystan shyǵarýdy maqsat tuta otyryp, olar uly órkenıetterdiń óner qambasyna aınalǵan Dýnhýan úńgirlerinen qytaılyq dástúrdiń tamyryn izdedi, jalań realıstik baǵytqa kóńili tolmaıtyn jas túlekter Dýnhýan úńgirlerinen Shyǵys ónerine tán syrshyldyq pen uıańdyqty qaıta tapty, sóıtip, ózderi meńgergen batystyq mashyqqa sanaly túrde ózgerister engizdi, ulttyq ónerdiń dástúrli elementterin jańashyldyqpen jańǵyrtyp, beıneleý óneriniń teorııalyq kontekstin jańa tujyrymdamalarmen baıytty. Qysqasy, ólimshi hálge jetken ulttyq ónerdiń boıyna qan júgirtti.
Olar Dýnhýan freskalarynyń kóshirmesin jasaýmen, óner jaýharlaryn nasıhattaýmen, zertteýmen shektelgen joq, Qytaıdyń soltústik-batys ólkesindegi ulttyq aımaqtarǵa ekspedıtsııa uıymdastyryp, jergilikti halyqtardyń turmys-tirshiligi, ómir salty men qıly taǵdyryn qylqalammen qaǵaz betine túsire bastaıdy. Gansý jerin mekendeıtin qazaqtar da olardyń nazarynan qaǵys qalmaıdy.
Gansýdaǵy qazaqtar
Resmı derekkózder boıynsha, Shyǵys Túrkistandaǵy qazaqtardyń Gansý provıntsııasyna kóshi 1911 jyldan bastalady. Sol jyly Barkól óńirinen Tuńǵyshbaı, Názirbaı bastaǵan qazaqtar Gansýdaǵy Ansı aýmaǵyna kóship baryp, eki jyldaı mal otarlatady. 1919 jyly Saýytbaı bastaǵan 8 tútin ıÝımenniń ońtústigindegi Uıyrqyn degen jerdi qonys qylady. 1920-21 jyldary olarǵa arttaǵy elden Ámirti, Dáýlet, Toqtarqoja, Tuńǵyshbaı bastaǵan 50 tútin baryp qosylady. Degenmen, uly kóshke 1933 jylǵy Sáýir tóńkerisinen keıin bılikke kelgen jáne Keńester odaǵynyń saıası-áskerı kómegine qol artqan Shen Shıtsaıdiń qıturqy saıasattary túrtki bolady.
Shen Shıtsaı jergilikti áskerı-ákimshilik bılikti sheńgeline almas buryn, 1932 jyly Qojanııaz bastaǵan ult-azattyq kóterilisine tileýlestik bildirgen Barkóldegi Áliptiń aýylyn shaýyp, 117 adamdy qyryp salady. Qytaıdaǵy qazaqtar arasynda bul qyrǵyn «Álip shapqan» dep atalady. 1933 jyldyń sáýir aıynda, Qytaı áskeri Shonjy qalasynyń irgesinde kereı men ýaq elinen 600 qazaqty oqqa ustaıdy.
Mine osyndaı tolassyz qyrǵyndardyń saldarynan, qazaqtar jan saýǵalap, údere kóshe bastaıdy. 1936 jyldan bastalǵan úrkin-qorqyn nátıjesinde Gansý, Tsınhaı provıntsııalaryndaǵy qazaqtyń uzyn sany birer jylda 20 myńǵa jetedi. Olar Gansýdaǵy Tsılıan (qazaqtar Shúlen dep ataǵan) taýynyń etegi men Týla, Uıyrqyn, Tsınhaıdaǵy Dolan, Qolymty (Golmod), Maqaı, Mannaı jerinde mal baǵyp, tútin tútetedi. Qazaqtar jergilikti mońǵol, tıbet, uıǵyr, dúngen halyqtarymen tatý-tátti syılasyp ótedi, alaıda, jergilikti qytaı bıligi etnıkalyq azshylyqtarǵa baqylaýdy kúsheıtý úshin ultaralyq arazdyqty qozdyryp, olardy bir-birine aıdap salyp otyrady.
1941 jyly Gansý bıligi qazaq isine jaýapty arnaıy ókil taǵaıyndaıdy. 1942 jyly Gansýdaǵy qazaqtar tolyǵymen áskerı basqarýǵa kóshirilip, halyqtyń qolyndaǵy qarý-jaraq jınap alynady. 1943 jyly kóktemde qazaqtar isi boıynsha qabyldanǵan baǵdarlamaǵa sáıkes, «qamqorlyqqa alynǵan» qazaqtardy taýly aımaqtardan Ansı, Dýnhýan, ıÝımen, Chjane, Tszıýtsıýan tóńiregindegi etnıkalyq qytaılar arasyna shashyratyp, eginshilikke beıimdeý, otyryqshylyqqa úıretý arqyly ómir saltyn ózgertý josparlanady. Al úkimettiń «qamqorlyǵyna» moıynsynbaǵan qazaqtarǵa ekonomıkalyq sanktsııa salý, óris-qonysyn Tsıntoý qyratynan Tsılıan jotasynyń etegine deıingi aýmaqpen shekteý týraly sheshim shyǵarylady. 1944 jyly jergilikti bıliktiń qaýlysymen 7 rý elden 10 myń qazaq Dýnhýannyń tústigindegi taýly aımaqqa, naqtyraq aıtqanda, Uıyrqyn, Nanshan (Tsılıan taýynyń batys silemi) óńirine kúshpen kóshirilip, qatań baqylaýǵa alynady.
Azattyq ańsap, ata mekeninen aýa kóshken qazaqtardy jat ólkede jaıly ómir kútip turmaǵany anyq edi, jergilikti bıliktiń jymysqy saıasaty, ásirese Tsınhaı provıntsııasynyń tóraǵasy Ma Býfannyń genotsıdtik qatygezdigi qazaqtardy jappaı qyrǵynǵa ushyratady. Estigen jannyń tóbe quıqasyn shymyrlatar qandy qyrǵyn, qasap zulym ondaǵy qazaqtardy ashyq kóteriliske shyǵyp, aqyry Tıbet jotasy arqyly Bulanaıdan (Gımalaı) asyp, Úndistanǵa ótýge májbúr etedi. Árıne, bul óz aldyna bólek taqyryp, degenmen, máselege osy turǵydan kóz jibergende, qytaılyq qylqalam sheberleriniń qolymen qaǵazǵa kóshken Gansýdaǵy qazaqtardyń «kórkem» beınesiniń XX ǵasyrdaǵy aqtaban shubyryndy, aqqula zulmattyń aqtańdaqtaryn anyqtaýdaǵy tarıhı qundylyǵy men aýǵyn eldiń turmys-tirshiligin zerdeleýdegi derektik mańyzy aıtpasa da túsinikti.
Qazaq ómiri qytaı ónerinde
Gansýdaǵy qazaqtardyń ómirinen kartınalar salǵan qytaılyq qylqalam sheberleri az emes, olardyń ustanǵan baǵyty men stıldik máneri ár túrli, olardan qalǵan muralar arasynda maıly boıaýly sýretter de, qytaıdyń dástúrli keskindemesi – gohýa stılindegi týyndylary da, akvarelder men nobaılar da, tipti óńdelmegen nusqalar men aıaqtalmaǵan jumystar da bar. Qytaı beıneleý óneriniń altyn qoryna engen bul muralardy túgendep shyqsaq, bir atanǵa júk bolary anyq. Sondyqtan, bul jerde belgili bir tulǵalardyń qadaý-qadaý eńbekterine ǵana taýmen shektelemiz.
Gansýdaǵy qazaqtar ómirine qalam tartqan qabyrǵaly keskindemeshiniń biri – Dýn Sıven (1914-1973). Ol Sýchjoý Ásem óner kolledjiniń túlegi, 1942-1946 jyldar aralyǵynda Dýnhýan óner akademııasynda Mogao freskalaryn qorǵaý, zertteý, kóshirý jumystarymen aınalysa júrip, qazaq taqyrybynda birqatar kartına salady. Ásirese, onyń ataǵyn shyǵarǵan alǵashqy týyndylarynyń biri - 1948 jyly Beıjińde salynǵan «Qazaqtyń shopan qyzy» kartınasy. Bul avtordyń ózindik qoltańbasyn aıqyndaǵan jáne Qytaıǵa keń tanymal kartınalarynyń biri. Qytaılyq ónertanýshylar bul týyndyny Dýnhýan freskalarynyń stılin tiriltken eń úzdik eńbekterdiń qatarynda ataıdy.
Qazaq taqyrybyndaǵy qytaı keskindemeleri týraly sóz bolǵanda, Gýan Shanıýeniń (1912-2000) esimin atamaý múmkin emes. Ol - qytaı sýret ónerindegi Lınnan mektebiniń iri ókili. 1943 jyldyń jazynan 1945 jyldyń kóktemine deıin Soltústik-batys Qytaıǵa sapar shegip, Gansýdyń oı men qyryn túgendep, Dýnhýanda freskalardyń kóshirmesin daıyndaýǵa aralasady. Osy saparynda onyń qalamynan «Asaýǵa qamshy basý» (1944), «Kóshpendi qazaq ómiri» (1945), «Qazaq áıelderi» (1945), «Shúlennen asqan qazaqtar» (1944), «Qazaq bıi» (1945) t.b. aıshyqty, qoltańbaly kartınalar ómirge keledi. Onyń qazaqtar jaıly kartınalarynan da Dýnhýan stıliniń órnegi men kórkemdik boıaýy kózge uryp turady.
Gansýǵa sapar shegip, qazaq ómirimen jiti tanysqan taǵdyrly talanttardyń biri – Sýn Tszýnveı (1912-1979). Ol 1941 jyldyń sáýir aıynan 1942 jyldyń kúzine deıin Chjan Datsıanǵa serik bolyp, Gansýdaǵy jergilikti halyqtardyń tynys-tirshiligine úńiledi. Osy saparynan keıin, 1946 jyly Chýntsınde jeke sýret kórmesin de ótkizedi, kórmege qoıylǵan 152 týyndynyń 115-i Batys ólke taqyrybyna arnalady. Onyń shyǵarmashylyq murasy óte baı, al bizge qazirshe onyń Gansýdaǵy qazaqtar beınesin tanytatyn «Dombyra» (1943) jáne «Qazaq bıi» (1943) kartınalary ǵana belgili.
Az ǵumyrda kóp jumys atqarǵan eńbekqor keskindemeshilerdiń biri retinde qytaılyq káris sýretshisi Han Lejandy (1898-1947) aıtýǵa bolady. Ol Parıj Ásem óner mektebin bitirip, «Parıj aqshamy» gazetinde menshikti tilshi qyzmetin atqarady. 1943 jyldan keıin Soltústik-batys Qytaıǵa kóp márte sapar shegip, Dýnhýan úńgirleri men Shynjańdaǵy Qyzyl myń úıin qorǵaý, zertteý isine at salysady. Osy saparlarynda Gansýdaǵy qazaqtardyń turmys-tirshiligi haqynda «Qazaq úıdiń tútini» (1946), «Jún ıirgen qazaq áıelderi» (1945), «Báıge» (1945), «Báıge aldynda» (1945), «Tary túıgen qazaq áıeli», «Kúıeýin kútken kelinshek», t.b. kartınalar salady. «Qytaıdyń Pıkassosy» atanǵan onyń maıly boıaýlarynan batystyq stıl men shyǵystyq mánerdiń úılesimdi aıshyǵy anyq baıqalady.
Tizimdi soza berýge bolar edi, degenmen, oqýshymyzdy jalyqtyryp almaıyq degen nıetpen sózimizdi doǵarýǵa májbúrmiz. Sóz sońynda aıtarymyz, qytaıdyń kórkemsýret ónerindegi Batys Qytaı baǵytynyń kósh basynda júrgen, tynymsyz eńbek, úzdiksiz izdenis ústinde bolǵan qazirgi qytaı óneriniń alǵashqy qarlyǵashtarynyń qazaq taqyrybyna arnaǵan kartınalaryn shyǵystaǵy uly kóshtiń tarıhyn zertteý men ótken ǵasyrdyń 40-50 jyldaryndaǵy qazaqtyń etnografııalyq kelbetin anyqtaýda tıisti deńgeıde kádege jarat alsaq, quba-qup bolar edi.
Aıta ketsek, Qytaıdyń Іshki Mońǵolııa avtonomııalyq ólkesiniń batys alqabyndaǵy Alsha aımaǵyna qarasty Shyǵys Alsha aýdanynda shartty túrde «mońǵol musylmandary» dep atalyp ketken ózgeshe etnıkalyq top ómir súredi. Keı zertteýshiler olardyń etnıkalyq tegin qazaqtarmen baılanystyrady. Kazinform tilshisi osy másele boıynsha tıisti derektermen bólisken edi.