Qytaıdyń din lıderleri Qazaqstannyń konfessııaaralyq dıalogty nyǵaıtý jónindegi bastamalaryna qoldaý bildirdi
Qytaıdyń din lıderlerimen kezdesýde Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylary Sezi Hatshylyǵynyń basshysy Máýlen Áshimbaev jahandyq jáne óńirlik kún tártibindegi kóptegen másele boıynsha Qazaqstan men Qytaıdyń ustanymdary sáıkes ekenine nazar aýdardy. Eki el de álemniń úılesimdi damýyn jáne turaqtylyǵy men qaýipsizdigin qamtamasyz etýge basa mán beredi. Sondyqtan Qazaqstan Qytaıdyń ádiletti jáne kóppolıarly álem qalyptastyrýǵa arnalǵan jahandyq bastamalaryn qoldaıdy.
– Sondaı-aq Qazaqstan da beıbitshilik pen kelisimdi nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan birqatar halyqaralyq bastama kóterdi. Olardyń biri de biregeıi – Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń Sezin ótkizý. Osy ýaqyttyń ishinde Sezd dinaralyq dıalogty dáripteý jáne álemdegi ózekti problemalardy sheshý úshin rýhanı kóshbasshylardyń kúsh-jigerin jumyldyrýǵa arnalǵan bedeldi ári irgeli alańǵa aınaldy. Osy rette biz Qytaıdyń bul baǵytta kórsetip kele jatqan qoldaýyn jáne sizderdiń ókilderińizdiń turaqty qatysýyn joǵary baǵalaımyz, – degen Máýlen Áshimbaev Sezdi damytýdyń 2033 jylǵa deıingi tujyrymdamasyn iske asyrý aıasyndaǵy birlesken jumystyń negizgi mindetterine toqtaldy.
Sonymen qatar ol qazirgi syn-qaterler men geosaıası shıelenister jaǵdaıynda Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń Sezi rýhanı dıplomatııa arqyly adamzatty alańdatqan álemdik, ekologııalyq jáne rýhanı máselelerdi sheshýge yqpal etýge tıis ekenin tilge tıek etti.
Osy rette Sezdiń Іzgi nıet elshileri jáne Jas din lıderleriniń forýmy sııaqty bastamalar mańyzdy ról atqaratyny atap ótildi. Ártúrli konfessııalardyń, halyqaralyq jáne qoǵamdyq uıymdardyń ókilderin, bolashaǵynan zor úmit kúttiretin jas ǵalymdar men saıasatkerlerdi biriktiretin bul Forým alǵash ret byltyr qazan aıynda uıymdastyryldy.
Máýlen Áshimbaev jas kóshbasshylardy Sezge jumyldyrý órkenıetaralyq jáne konfessııaaralyq dıalogtyń qalyptasqan dástúri men sabaqtastyǵyn saqtaýǵa oń áserin tıgizetinin aıtty.
Senat Spıkeri óz sózinde Qytaı daosıster qaýymdastyǵy men Qytaı býddıster qaýymdastyǵynyń tóraǵalaryna Sezge belsendi qatysyp, beıbitshilikti saqtaýǵa jáne konfessııaaralyq dıalogty damytýǵa eleýli úles qosqany úshin alǵys bildirdi.
– Qazirgi tańda álemde kúrdeli geosaıası ahýal qalyptasqany belgili. Jańa syn-qaterler paıda bolyp jatyr. Osyǵan baılanysty beıbitshilik pen mádenıetke taban tiregen dıalog arqyly dinı, saıası jáne qoǵamdyq kóshbasshylardyń kúsh-jigerin biriktirýdiń mańyzy artyp otyr. Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń VIII Sezi dál osy maqsatty kózdeıdi. Sondyqtan sizderdi VIII Sezge shaqyramyn. Qytaı din kóshbasshylarynyń qatysýy forýmnyń sátti ótýine oń yqpalyn tıgizedi dep senemin, – dedi Máýlen Áshimbaev.
Óz kezeginde Shı Taıfen Qazaqstannyń túrli dinder ókilderi arasynda dıalog ornatý jáne toleranttylyq pen beıbit qatar ómir súrý mádenıetin ilgeriletý baǵytynda júrgizip kele jatqan saıasatyn joǵary baǵalady. Sondaı-aq ol Sezd jumysy aıasynda Qazaqstanmen yntymaqtastyqty nyǵaıtýǵa múddeli jáne Qytaı din kóshbasshylary jańa birlesken jobalar úshin ashyq ekenin atap ótti.
Budan buryn habarlaǵandaı, Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń VIII sezi 2025 jyly Qazaqstan astanasynda ótedi.
Eske salaıyq, buǵan deıin Beıjińde Qazaqstan Parlamenti Senatynyń Tóraǵasy, Qytaı Halyqtyq saıası konsýltatıvtik keńesi Ulttyq komıtetiniń tóraǵasy Van Hýnın men Búkilqytaılyq halyq ókilderi jınalysy Turaqty komıtetiniń tóraǵasy Chjao Ledzıdiń kezdesýleri ótken bolatyn.