Qytaıda qazaqtyń ulttyq buıymdaryna suranys joǵary — altaılyq qolónershi
Baǵdagúl Oraltaıqyzynyń aıtýynsha, qolóner — urpaqtan-urpaqqa berilip, tamyryn tereńge jaıǵan asyl mura.
Osy qazynany qasterleý — ár qyz-kelinshektiń boryshy.
«Sheberdiń qoly ortaq» demekshi,Baǵdagúl Orynbaıqyzy bilgenin ózgelerge úıretýden jalyqqan emes.
Kásibin shaǵyn ǵana keste sheberhanasynan bastaǵan ol búginde úlken kompanııany basqaryp otyr.
«2012 jyly „Dana“ syrtqy seriktestigi quryldy. Munda túrli ulttyq buıymdar jasalady. Bizden shyqqan avtorlyq ónimder shet elde joǵary suranysqa ıe. Jasaǵan dúnıemizdi Azııa men Eýropa elderine eksporttaımyz. Kompanııada qolónerge qyzyǵýshylyq tanytqan jandarǵa arnalǵan qysqa merzimdi oqý kýrsy bar. Onda jasqa shekteý joq. Úırenem deýshilerge esik ashyq. Munda ár sala boıynsha 36 oqytýshy bar. 2016 jyldan beri 7 myńǵa jýyq qyz-kelinshek tekemet basyp, kilem toqý, syrmaq syryp, quraq quraýdy úırendi», -deıdi sheber.
Seriktestik tsehy kishkentaı kádesyıdan bastap qyz jasaýyna deıin daıyndaıdy.
«Bizde 180 adam jumys isteıdi. Bári — óz isiniń sheberi. Kóbine qolmen jasaımyz. Árıne, arnaıy tigin mashınasynda qoldanamyz. Eń bastysy sapaly, tabıǵı ónimdi paıdalanamyz. Ár buıym men kıimdegi órnek pen tústi qaıtalamaýǵa tyrysamyz», -dep atap ótti Baǵdagúl Oraltaıqyzy.
Sheberdiń sózinshe, qazir turmysqa qajetti barlyq zattyń quramy sıntetıkalyq talshyqtan turady. Onyń adam densaýlyǵyna zııany bolmasa, paıdasy joq.
Al júnnen jasalǵan buıymdar — erteden qoldanysta bar naǵyz tabıǵı ónim.
«Júnnen jasalǵan turmystyq zat jyly, tózimdi keledi. Mysaly, tekemet shańdy betine emes, astyna jınaıdy. Densaýlyqqa esh zııany joq. Ústine jatqan adamǵa shań juqpaıdy. Bir sózben aıtqanda, bizde ulttyq buıymǵa qyzyǵýshylyq ta, suranys ta joǵary», -dep túıindedi on saýsaǵynan óner tamǵan altaılyq qolónershi.