Qytaı ıArlýn-Tsańpo ózeniniń boıynan álemdegi eń úlken bógen turǵyzbaq
Qytaılyq resmı agenttiktiń habarlaýynsha, ıArlýn-Tsańpo ózeniniń tómengi aǵysynan boı kóteretin gıdroenergetıkalyq nysan damýdyń jańa úlgisin jedel qalyptastyryp, joǵary sapaly ósimdi alǵa jyljytýda mańyzdy ról atqarady. Sondaı-aq, tómen kómirtekti damýdy ilgeriletýge baǵyttalǵan jasyl joba retinde, ol jahandyq klımattyń ózgerýine qarsy sharalar qabyldaýda úlken mańyzǵa ıe. Joba ıArlýn-Tsańpo ózeniniń mol gıdroenergetıkalyq resýrstaryn paıdalana otyryp, aımaqta kún jáne jel energııasyn damytýdy maqsat etedi.
Agenttik málim etkendeı, sý, jel jáne kún energııasyn biriktirgen taza energııa bazasyn qurý Qytaı úshin jasyl jáne tómen kómirtekti damýǵa kóshýdi jedeldetýge baǵyttalǵan mańyzdy qadam sanalady.
Alaıda sıngapýrlyq «Lianhe Zaobao» basylymy atap ótkendeı, álemdegi eń iri bógen turǵyzýǵa baǵyttalǵan osy órshil joba Qytaı men Úndistan arasyndaǵy shekaralyq daýdyń jańa kezeńine jol ashýy múmkin.
— Sý elektr stantsııasynyń qurylysy keminde 10 jylǵa sozylady dep kútilýde, jalpy ınvestıtsııa kólemi 10 trıllıon ıýannan (shamamen 700 trln teńge) asýy múmkin. Jobanyń shyǵyn kólemi 254,2 mıllıard ıýanǵa salynǵan Úsh qysań bógetiniń qunynan áldeqaıda joǵary, ol álemdegi eń qymbat ınfraqurylym jobasy bolmaq. Ótken jyly Qytaıdyń energetıka qurylymynda sý energııasynyń úlesi shamamen 14%-dy quraǵan. Alaıda, jahandyq jylynýdyń saldarynan qurǵaqshylyq kezeńiniń uzarýy gıdroenergııa óndirisiniń aıtarlyqtaı qysqarýyna sebep boldy. Sóıtip, Sychýan jáne ıÝnnan sııaqty sý resýrstaryna baı provıntsııalardyń ózinde elektr tapshylyǵyn týyndady. Qazirge deıin Qytaı ıArlýn-Tsańpo ózeniniń boıynan shamamen 12 shaǵyn jáne orta sý elektr stantsııasyn salyp úlgerdi, — dep jazady «Lianhe Zaobao» basylymy.
Sıngapýrlyq basylymy ataǵandaı, ıArlýn-Tsańpo Úndistan men Bangladesh úshin aıryqsha mańyzy bar tuşy sý kózi. Darııa Qytaı shekarasynan shyǵyp, Úndistannyń Arýnachal-Pradesh shtaty jáne Bangladesh arqyly teńizge quıady. Qytaı Arýnachal-Pradesh jerin Ońtústik Tıbet aımaǵynyń bir bóligi dep sanaıdy.
Úndistan men Bangladesh atalmysh joba ózenniń aǵysy men arnasyna jaǵymsyz áser etip, aımaqtaǵy sý tapshylyǵyn údete túsýi múmkin dep alańdaıdy. Basylymnyń pikirinshe, joba Beıjińniń saıası shıelenis kezinde qarsylasyna qysym kórsetý quralyna aınalyp, sabasyna túse bastaǵan qytaı-úndi shekaralyq janjalynyń qaıta órshýine túrtki bolýy múmkin.
Buǵan jaýap retinde Qytaı Syrtqy ister mınıstrliginiń resmı ókili Mao Nın kezekti baspasóz máslıhattarynyń birinde ıArlýn-Tsańpo ózeniniń tómengi aǵysyna salynatyn sý elektr stantsııasynyń jobasy ondaǵan jyldarǵa jalǵasqan tyńǵylyqty zertteýlerdiń nátıjesinde ázirlengenin málimdedi. Onyń aıtýynsha, jobada ınjenerlik qaýipsizdik pen qorshaǵan ortany qorǵaý boıynsha barlyq qajetti shara qarastyrylǵan, joba ózenniń tómengi alabyndaǵy elderge teris saldar ákelmeıdi.
— Qytaı tıisti eldermen aqparattyq aýys-túıisti jalǵastyrady, sondaı-aq ıArlýn-Tsańpo alabyndaǵy turǵyndardyń ıgiligi úshin apattyń aldyn alý jáne onyń saldaryn azaıtý baǵytyndaǵy yntymaqtastyqty nyǵaıtady, — dedi Mao Nın.
Eske salsaq, osyǵan deıin Qytaıda jasandy ıntellektini standarttaý jónindegi tehnıkalyq komıtet qurylǵanyn jazdyq.