Qystaýǵa kóshken malshylarǵa kómek kórsetildi - sheteldegi qazaq baspasózi
Qytaıdyń memleket jáne qoǵam qaıratkeri Janábil Symaǵululy dúnıe saldy - CNR
Qytaıdaǵy qandastar arasynan shyqqan kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri, Qytaıdyń ShUAÓ halyq úkimeti tóraǵasynyń burynǵy orynbasary, Shyńjań uıǵyr avtonomııalyq ólkesi Saıası keńesiniń tóraǵasy bolǵan ardaqty el aǵasy Janábil Symaǵululy 22 qarasha kúni 90 jasynda dúnıeden ótti, dep habarlaıdy Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosy».
«Qytaı halyq Saıası máslıhat keńesi Shyńjań uıǵyr avtonomııaly ólkelik 7, 8-kezekti komıtetiniń tóraǵasy Janábil Úrimjide 90 jasynda qaıtys boldy», dep jazdy Qytaılyq BAQ.
Aıta keteıik, Qytaıdyń memleket jáne qoǵam qaıratkeri Janábil Symaǵululy 1934 jyly sáýir aıynda Qytaıdyń Altaı aımaǵy, Qaba aýdanynda dúnıege kelgen. Eńbek jolyn 1951 jyly bastaǵan. 1953 jyly tamyz aıynda QHR kommýnıstik partııasyna múshe bolyp qabyldanǵan. Joǵary bilim maǵulymatyna ıe. Shyńjań uıǵyr avtonomııaly ólkesiniń orynbasar tóraǵasy, Shyńjań uıǵyr avtonomııaly ólkelik partııa kómıtetiniń turaqty múshesi, orynbasar hatshysy, Shyńjań uıǵyr avtonomııaly ólkelik saıası keńestiń tóraǵasy syndy laýazymdy mindetterdi atqarǵan.
TMU elderi ekologııa mınıstrleriniń alǵashqy jınalysynyń deklaratsııasyna qol qoıyldy - «ÓzA»
Baký qalasynda ótken BUU-nyń Klımattyń ózgerýi týraly negizdemelik konventsııasyna qosylýshy taraptardyń 29-shy konferentsııasy (COP29) aıasynda Ózbekstannyń ulttyq pavılonynda Túrki memleketteri uıymyna (TMU) múshe elderdiń qorshaǵan orta jáne ekologııa boıynsha jaýapty mınıstrleriniń alǵashqy kezdesýi ótti, dep habarlaıdy «ÓzA» aqparat agenttigi.
Óbekstandyq BAQ-tyń dereginshe, is-sharaǵa TMU Bas hatshysy Kýbanychbek Omýralıev, Ázerbaıjan respýblıkasynyń Ekologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri Mýhtar Babaev, Ózbekstan respýblıkasynyń ekologııa, qorshaǵan ortany qorǵaý jáne klımattyń ózgerýi jónindegi mınıstri Azız Abdýhakımov, sondaı-aq TMU-ǵa múshe elderdiń qorshaǵan ortany qorǵaý mınıstrleri qatysqan.
«Kezdesý sońynda TMU-ǵa múshe elderdiń ekologııa jáne qorshaǵan orta boıynsha jaýapty mınıstrleriniń alǵashqy jınalysynyń Deklaratsııasyna qol qoıyldy», dep jazady ózbekstandyq basylym.
Sondaı-aq osy aptada «Aqtaý qalasy 2025 jyly Túrki dúnıesiniń mádenı astanasy mártebesine ıe boldy» degen taqyryptaǵy aqparat jaryq kórdi.
Ashǵabatta ótken Túrki mádenıeti men ónerin damytý halyqaralyq uıymy – TÚRKSOI-ǵa múshe memleketterdiń 41-shi májilisinde Aqtaý qalasy 2025 jyly túrki áleminiń mádenı astanasy retinde jarııalandy, dep habarlaıdy «ÓzA» aqparat agenttigi.
Atalǵan BAQ-tyń málimetinshe, Ataýly basqosýda, TÚRKSOI Bas hatshysy Sultan Raev, Ózbekstan, Qazaqstan, Túrkimenstan, Qyrǵyzstan, Túrkııanyń mádenıet salasyndaǵy ókilderi jáne halyqaralyq uıymdardyń jetekshileri qatysty.
Keńeste basty nazar túrki mádenıetin damytý jáne olar arasyndaǵy baýyrlastyq qatynastaryn nyǵaıtýǵa qarastyrylǵan. Qatysýshylar túrki tildes halyqtardyń mádenı murasyn saqtap, nasıhattaý jóninde birlesken áreketterdi kúsheıtý týraly pikir almasty jáne tıisti sheshimder qabyldady.
Qytaılyq qandasymyz Japonııada altyn medal enshiledi - Harajorga
Qytaılyq qandasymyz Aqnar Adaqqyzy konkımen júgirýden Japonııanyń Hatınohe qalasynda ótken tórt qurlyq chempıonatynda altyn medaldy jeńip aldy, dep jazady «Harajorga» aqparattyq portaly.
Atalǵan basylymnyń málimetinshe, áıelder arasyndaǵy komandalyq júgirý básekesinde Qytaı quramasy 3 mınýt 2.20 sekýnd nátıjemen top jaryp, Aqnar Adaqqyzy tórt qurlyq chempıonatynyń chempıony atandy.
Aıta keteıik, konkıshi Aqnar Adaqqyzy - Shyńjań ólkesi, Qutybı aýdanynda dúnıege kelgen. Buǵan deıin 2019 jylǵy Qytaı birinshiliginiń 5000 metrlik jarysynda - «altyn», 3000 metrde - kúmis medal alǵan. Halyqaralyq jarystarǵa da qatysyp, júldegerler qatarynan kórinip júr. 2016 jyly Qytaıdyń ulttyq quramasyna qabyldanǵan.
Sondaı-aq Aqnar Adaqqyzy Beıjińdegi XXIV qysqy Olımpıada oıyndarynda Qytaı quramasy sapynda óner kórsetken bolatyn.
Iran muhıttarda 2000 metrden astam tereńdikke jergilikti tehnıkamen jetedi - «ParsToday»
Irannyń Ulttyq muhıttaný jáne atmosfera ǵylymdary ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń basshysy teńizdiń 2120 metr tereńdiginde barlaýǵa arnalǵan qurylǵynyń jasalǵanyn jarııalap, bul qurylǵynyń tehnologııasy tek 14 elde ǵana qoljetimdi ekenin aıtty, dep habarlaıdy Irannyń «Parstoday» aqparat agenttigi.
Atalǵan basylymnyń keltirgen deregine súıensek, Irannyń Ulttyq muhıttaný jáne atmosferalyq ǵylymdar ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń dırektory Murtaza Tavakýlı teńiz áreketteriniń tabıǵaty teńizdegi ártúrli kórsetkishterdi zertteý jáne ólsheý operatsııalaryn qajet etetinin aıtqan.
Sondaı-aq Tavakolı Irannyń Ulttyq muhıttaný jáne atmosfera ǵylymdary ınstıtýtynyń múmkindigi men múmkindikterin joǵary dep toqtalyp, bıylǵy jyldyń basynda Iran 2120 metr tereńdikte óndirýdi júzege asyrdy, mundaı múmkindik álemniń 14 elinde ǵana bar ekenindigin tilge tıek etken.
Qystaýǵa kóshken malshylarǵa polıtseıler kómektesti - «Halyq gazeti»
2024 jylǵy qarasha aıynyń ortasynan bastap Shyńjańnyń Іle qazaq avtonomııaly oblysyndaǵy jáne basqa jerlerdegi malyshylar qystaýlyqtaryna kóshti. Atap aıtqanda, júzdegen malshy otbasy men 100 myń tuıaqtan astam tórt túlik mal Buratala oblysynyń Arasan aýdanyndaǵy qystaýlaryna kóshti, dep habarlaıdy «Halyq gazeti» basylymy.
Qytaılyq BAQ-tyń dereginshe, kóshi-qon barysynda malshylar men maldardy qaýipsiz jáne tıimdi jetkizý úshin Shyńjańnyń kirip-shyǵý shekaralyq baqylaý beketi Buratala shekara basqarmasy Arasan shekara basqarmasynyń brıgadasy, Zalmýt shekaralyq polıtsııa bólimshesi malshylarǵa qyzmet kórsetý tobyn jáne «kóshi-qonǵa qyzmet kórsetý pýnktin» qurdy. Atalǵan qyzmet kórsetý toby ártúrli kepildik jumystary men malshylardyń kóshý sapary kezindegi qaýipsizdigine jan-jaqty járdemdesken.
«Qazaqtyń otbasy folklor» túrikshege aýdaryldy - TRT
Túrkııa Respýblıkasynyń qurylǵanyna 101 jyl tolýyna oraı Túrkııanyń prezıdenttik ult kitaphanasynda Qazaqstannyń Túrkııadaǵy Elshiliginiń qoldaýymen jáne «Kók tý» qazaq mádenıeti qoǵamynyń uıymdastyrýymen M. Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń dırektory, professor Kenjehan Matyjanovtyń «Qazaqtyń otbasy folklory» kitabynyń tusaýkeser rásimi ótti, dep habarlaıdy Túrkııa Radıo Televızııa portaly.
Rásimge Qazaqstan elshiliginiń attashesi Dinmuhammed Ómiráli, Prezıdent kitaphanalary basqarmasynyń tóraǵasy Aıhan Týglý, professor-folklortanýshy Ózkýl Chobanoǵlý, ǵalymdar men stýdentter jáne Ankaradaǵy qazaq dıasporasy ókilderi qatysty.
Túrkııalyq BAQ-tyń dereginshe, «Qazaqtyń otbasy folklory» kitaby - otbasylyq ǵuryptardyń tarıhy, termınologııalyq júıesi, poetıkalyq qurylymy etnografııalyq baılanystar tıpologııasy deńgeıinde qarastyrylǵan 6 bólimnen turatyn qundy dúnıe. Kóne túrki jazba eskertkishterindegi nusqalardan bastaý alatyn qazaqtyń otbasy folklory túrik tildi aýdıtorııaǵa jol tartty. Kitapty qazaqshadan túrikshege aýdarǵan - doktor Halıl Chetın.
«Rásimde Prezıdenttik ult kitaphanasyna M.O. Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne Óner ınstıtýty atynan 500-den astam kitap tartý etildi. Instıtýt dırektory Matyjanov Prezıdenttik Ult kitaphanasyna «Qazaq folklorynyń 100 tomdyǵyn» da syıǵa tartqandaryn atap ótip, «Biz búgin Prezıdenttik kitaphanaǵa qazaq folklorynyń 100 tomdyǵyn alyp keldik. Mundaı 100 tomdyq folklor shyǵarǵan álemdegi birinshi el – Qazaqstan. Daıyndap, jarııalaǵan M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýty. Bul 100 tomdyq eńbek - atalarymyzdyń mırasy» dedi», dep jazady Túrkııa Radıo Televızııa portaly.
«Altaı aqparaty»: Zaısan kóli Shyńjańǵa balyq ónimderin ımporttaıtyn mańyzdy orynǵa aınaldy
Jemeneı keden beketindegi ımporttyq balyq ónimderi eki jyl qatarynan Shyńjań ólkesi boıynsha birinshi orynda tur, dep habarlaıdy qytaılyq «Altaı aqparaty» basylymy.
Jemeneı shekaralyq ekonomıkalyq yntymaqtastyq aımaǵyn basqarý komıteti 2024 jyldan bastap, Jemeneı keden beketi arqyly barlyǵy 730 tonna sý ónimderin ákelip, jyldyń sáıkes mezgilimen salystyrǵanda 47 paıyzǵa arttyrǵan. Import kólemi eki jyl qatarynan Shyńjańnyń ımporttyq sý ónimderi boıynsha aldyńǵy orynǵa shyqqan.
Qytaılyq BAQ-tyń keltirgen deregine súıensek, Jemeneı ótkeli Qazaqstannyń Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Zaısan aýdanymen irgeles. Onyń ústine, atalǵan keden beketi qaraqan, kókserke, shortan sekildi balyq túrlerine baı Zaısan kólimen ara qashyqtyǵy 100 shaqyrym ǵana bolǵandyqtan, sý ónimderin ımport etetin mańyzdy arnaǵa aınaldy. Qys túsýine baılanysty, sý ónimderin ımport etý jumysy kúrt artqan. Osy jaǵdaıǵa sáıkes Jemeneı shekaralyq ekonomıkalyq yntymaqtastyq aımaǵyn basqarý komıteti Jemeneı keden beketimen birlesip, «birdiń-birge» dep atalatyn saıasattyq qyzmet óteý jumysyn ortaǵa qoıǵan. Mundaǵy maqsat - balyq ónimderin ımport etýdegi qıyn túıinderdi sheship, kásiporyndardyń qarjyny jandandyrýyna dem berip, syrtqy saýdany damytý.
Qytaıdyń Jemeneı shekaralyq ekonomıkalyq yntymaqtastyq aımaǵyn basqarý komıteti dırektorynyń orynbasary Erlan Myrzaqalıuly kedendik resimdeý tıimdiligin arttyrýdy jalǵastyratynyn jáne kedendik resimdeý qyzmetterin yńǵaıly jáne tıimdi paıdalanýyn qamtamasyz etetinin aıtady.