«Kim ótirikti kóp aıtady?» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý

Foto: None
ASTANA. 12 qazan. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 12 qazan, juma kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

«Tenor daýysty qazaqtyń ta­lantty ánshisi Qýat Baǵysbek London qalasynda Forbes jýrna­ly­nyń reıtıngindegi baılardyń al­dynda óner kórsetti. Christie's zalynda ótken saltanatqa álem­degi eń aýqattylardyń 80 paıyzy qatysqan. Úsh tilde shyrqaǵan vokalısti áıgili aǵylshyn pıanısi Maurice Horhut (Moýrıs Harht) súıemeldegenin baıandasaq, bul oqıǵanyń sáni tipti arta túspek», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» basylymy búgingi sanynda. Uıym­dastyrýshylar bastapqyda reseılik «Kvatro» grýppasyn nemese qa­zaq tenoryn shaqyrý týraly eki­udaı oıda bolady da, jeme-jemge kelgende tańdaý Qýat Baǵysbekke buıyrypty. Talantty ánshi jaıyndaǵy maqala gazette «Qazaq tenory Londonda Forbes reıtıngindegi baılar aldynda óner kórsetti» degen taqyryppen berilgen.

Osy basylymnyń jazýynsha, búgin Qazaqstan quramasy elordadaǵy «Astana-Arena» jabyq sport kesheninde Avstrııa komandasyn qabyldaıdy. Al arada tórt kún ótkennen keıin osy jasaqtardyń qarymta kezdesýi Vena qalasyndaǵy «Ernest Happel» stadıonynda ótedi. Osymen, elimizdiń bas komandasy óziniń 2014 jylǵy álem birinshiligi úshin irikteý oıyndarynyń bıylǵy jylǵy kezeńin aıaqtaıdy. Demek, osy eki match onyń jyl boıyndaǵy áreketiniń qorytyndy baǵasyn anyqtap bermek. Bul maqala «Quramanyń kúzgi synaqtary» atty taqyryppen jarııalanyp otyr.

***

«Basyna oramal salyp, aq nıetpen bosaǵa attap, kelin ataný - árbir názikjandy arýdyń basyna jazylar baq. Bul baq bireýge erte, bireýge kesh kelýi múmkin. Qyz balanyń baǵynyń ashylǵany ata-ananyń da baqyty. Aıalap ósirgen perzentiniń jan-jaqty bilim alyp, aldymen tulǵa bolyp qalyptasqanyn, sonan soń aıaýly jar, ardaqty ana atanǵanyn kórý - barlyq ana men ákeniń izgi armandarynyń biri», dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi sanyndaǵy «On beske jetpeı otaý qurǵandar» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Al eger qyz bala ońy men solyn aıyra almaı, besikten beli shyqpaı otbasyn qursa, onda ol - ata-ananyń ǵana emes, tutastaı qoǵamnyń sory bolsa kerek. Óıtkeni es bilip, etek jınaǵan analardyń sábıinen góri 18 jasqa tolmaı bala kótergen jas analardyń sábıiniń kóz jumý qaýpi 60 paıyzǵa joǵary eken. Kúni keshe álem elderi tuńǵysh ret «Halyqaralyq qyz bala kúnin» atap ótti. Birikken Ulttar uıymy 11 qazandy dál osylaı ataýdy jón kóripti. Bıyl qyz bala kúni «Meniń ómirim - meniń quqyǵym: Balalar nekesine jol joq!» uranynyń aıasynda ótkizildi. Osy oraıda, álemde jáne bizdiń elimizdegi erte neke máselesi jan-jaqty talqylandy. BUU-nyń derekterine súıensek, álem boıynsha jyl saıyn 10 mıllıon kámelettik jasqa tolmaǵan qyz bala kúshteý men zorlyq-zombylyqtyń saldarynan turmysqa shyǵady.

 

Osy basylymda «Kim ótirikti kóp aıtady?» atty materıal jaryq kórdi.  Anglııadaǵy Hertfordshır ýnıversıtetiniń Karen Paın bastaǵan bir top brıtandyq psıhologtar arnaıy saraptama júrgizý nátıjesinde «er adamdar áıelderge qaraǵanda bir jarym ese ótirikti kóp aıtady» degen tujyrym jasaǵan. Psıhologtardyń zertteýleri boıynsha ótirik aıtpaıtyn adam joq, óıtkeni ol «qasıet» adam balasyna týa bitetin sııaqty.

 ***

Qazaq sportynyń ardagerleri turǵanda sport keshenderine jastardyń atyn bergenimiz durys sheshim boldy ma? Bıylǵy London olımpıadasynda qazaq eliniń baıraǵyn kókke kótergen sportshylarymyzdyń esimin jappaı sport keshenderine berý qubylys oryn alǵanyn kórip otyrmyz. Osy jaıdyń qanshalyqty durys ne burystyǵyn «Alash aınasy» gazetiniń «Oı-kókpar» aıdarynda QR jeńil atletıka federatsııasynyń vıtse-prezıdenti Alekseı Kondrat pen belgili sport jýrnalısi, sport qaıratkeri Nesip Júnisbaı talqyǵa salady.

 

Aty ańyzǵa aınalǵan Apachınskıı, nesimen ańyz jáne aqıqaty qandaı? Kezinde qazaq atyn jalpaq jurtqa tanytyp, dúnıeni bir dúr silkindirgen boksshy Vasılıı Jırovtyń jeke bapkeri Aleksandr Apachınskııdi búginde izdep jatqan kim bar? Qazaqqa tuńǵysh Barker kýbogyn alyp bergen azamattyń búgin qaıda turatynyn, nemen aınalysqanyn bilgińiz kelse «Alash aınasynyń» jańa sanyna kóz júgirtińiz.

Seıchas chıtaıýt