«Kim nashar urpaq?» - baspasózge sholý
***
Búgin «Egemen Qazaqstan» gazeti habarlaǵandaı, Qazaqstan Respýblıkasy Parlamentiniń Májilisi «Máńgilik El» tujyrymdamasynyń zańnamalyq negizi maquldandy. «Besinshi saılanǵan Parlamenttiń besinshi sessııasynyń alǵashqy kúninen bastap Májilistegi kúrdeli zań shyǵarý jumysy jeti komıtet pen apparatta tań sárisinen tún jarymyna deıin, qajet bolǵan kezde senbi, tipti jeksenbi kúnderi júrip jatyr», - dep jazady basylym. Sebebi, Prezıdent Ult josparyn iske asyrý jónindegi eń shuǵyl zańdardyń alǵashqy toptamasy 2016 jylǵy 1 qańtardan bastap jumys isteýge tıis degen mindet qoıǵany belgili. «Ult jospary jarııalanǵan boıda dereý Prezıdent janynan Jańǵyrtý jónindegi ulttyq komıssııa qurylyp, onyń quramyna depýtattyq korpýstyń ókilderi de kirdi. Bul parlamentshilerdiń zań jobasynyń tujyrymdamasy men mátinin ázirleýdiń erte satysynan bastap onyń taqyrybyn meńgerip, óz usynystaryn aıtýyna, áriptesteriniń pikirlerin bilip, eskerýine múmkindik berdi. Jańǵyrtý jónindegi ulttyq komıssııa ózgeristerdiń árbir blogy boıynsha zań jobalaryn daıyndaýda aýqymdy jumys atqardy. Jaz boıy Memleket basshysynyń tapsyrmalaryn oryndaı otyryp, Úkimettiń, ózge de memlekettik organdardyń, Parlamenttiń qos palatasynyń birlese kúsh salýy nátıjesinde «100 naqty qadamdy» zańnamalyq qamtamasyz etý jónindegi zań shyǵarý jumysynyń jospary jasaldy. Osy qujatta zańdardyń jobalaryn Parlamentte qaraý kestesine basa mán berildi», delingen maqalada. Ult josparyn oryndaý úshin eń aldymen qandaı zań jobalaryna basymdyq beriletinin bilgińiz kelse, «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi nómirinen «Májilis: «Máńgilik Eldiń» zańnamalyq negizi maquldandy» degen taldaý maqalany oqyńyz.
***
«Al, sonaý 1899 jyly Laıyqjan Berkimbaev pen Hasan Imambaev degen eki qazaq azamaty Kýnstkamera, ıaǵnı, Reseıdiń Antropologııa jáne etnografııa mýzeıine búginge eń qundy jádigerdiń birine aınalǵan sáýkele aparyp bergenin bilgen ba edińiz? Bilmeseńiz, bul jerde budan da qyzyq derektiń sheti kórinip tur. «Tarıhta sáýkeleni uzatylatyn qyzdar ǵana kıgenin bilemiz. Al sáýkelege uqsas baskıim kıgen Esik qorǵanynan tabylǵan Altyn adamdy hanzada dep júrmiz. Osy jerde zańdy suraq týyndaıdy. Saqtardyń erleri de sáýkele kıgen be? Álde Altyn adam dep júrgenimiz shynynda, áıel me?». «Aıqyn» gazetiniń tilshisi osy suraqtardyń jaýabyn izdegen eken. «Tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Edil Noıanuly Altyn adamnyń hanzada emes, hanshaıym bolýy múmkin degendi alǵa tartty. «Olaı deýge de negiz bar. Qorǵannyń ishine úńilsek, qabirdiń ońtústik jáne batys jaǵynda 26 qysh ydystyń ornalasqanyn kórýge bolady. Ortasynda basy batysqa qaratylǵan adam qańqasy tabyldy. Máıit turqynyń uzyndyǵy 165 sm. Bul kórsetkish áıel adamǵa tán ólshem deýge bolady. Ol altynmen árlengen sándi kıim kıingen. Baskıimi shoshaq túrinde bolyp keledi. Bıiktigi 70 sm-di quraıdy. Baskıimniń mańdaıshasynda altynnan jasalǵan múıizdi (pyraqty), qanatty jylqy beıneleri berilse, baskıimniń eki jaq búıiri taý silimderi, aǵashtar, barys, taýteke beınelengen 150-deı altyn qaptyrmalarmen jáne toǵalarmen sándelgen», dep jazady basylym zertteýshiniń sózin mysalǵa keltire otyryp. Maqalada aıtylǵandaı, kóshpelilerde, ásirese, túrki taıpalarynda er adamdardyń syrǵa taqqandyǵyn arheologııalyq eskertkishterden kórýge bolady. Biraq mundaı syrǵalar kóbine dóńgelenip, aıshyq tárizdes bolyp jasalady. Al Altyn adamnyń qulaǵynan salpynshaq kók tasy bar syrǵanyń tabylýy, moınyndaǵy altyn alqanyń tórt oram spıral tárizdes jasalýy onyń áıel jynysyna jatatynyna kelesi dálel tárizdi. Qazba jumystary barysynda Altyn adamnyń qabirinen qola aınanyń tabylýy da onyń áıel ekendigin aıǵaqtaı túsetindeı. Jazba derekterden saqtardyń Tarǵytaı, Skýnha atty patshalarymen qatar, asa bedeldi Tomırıs, Tamır, Zarına atty patshaıymdary ómir súrgenin eskersek, Altyn adamnyń hanshaıym bolýy ábden múmkin. Maqala avtory sondaı-aq etnograf Táttigúl Ersaıynqyzynyń da mynandaı pikirin usynyp otyr: «Almaty oblysynyń Esik qorǵany men Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Shilikti jazyǵynan tabylǵan Altyn adamnyń ekeýiniń de baskıimderi sáýkeleniń protatıpi deýge tolyq negiz bar. Shyǵys Qazaqstannan tabylǵan Altyn adamnyń áıel ekeni dáleldendi. Al Esiktegi Altyn adam tarıhymyzdaǵy eń alǵashqy qundy jádiger boldy. Onyń tabylýy úlken sensatsııaǵa aınalyp, el muny keremet emotsııamen qabyldady. Sol kezde ony hanzada dep emotsııamen aıtyp jibergen bolar. Sodan keıin biz solaı qabyldap kettik. Endi qarasańyz, Esik qorǵanynan tabylǵan Altyn adamnyń dúnıeleriniń kóbi áıelge tán. Mysaly, buryn áıel adamdy ydys-aıaǵymen, al er adamdy qarý-jaraǵymen qosa jerlegen. Al Esiktegi Altyn adamnyń janynan on eki qumyra, kúmis tabaqsha tabyldy. Osynyń ózi-aq Altyn adamnyń hanzada emes, hanshaıym ekeniniń dáleli bola alady». Mine, zertteýshilerge ǵana emes, qarapaıym halyqqa da maza bermeıtin osyndaı derekter paıda bolyp otyr. Rasymen de, Altyn adam áıel bolýy múmkin be? Bul týraly gazettiń búgingi nómirindegi «Altyn adam áıel me nemese sáýkeleni kimder kıgen?» degen zertteý maqaladan oqı alasyzdar.
«Aıqyndaǵy» búgingi maqalalardyń biri sizdiń, bizdiń, myna qoǵamnyń, qazaq jýrnalıstıkasynyń sóılem qurap, sóz saptaýda mán bermeıtin, biraq, óte óreskel qatelikterin tizip bergen. Eń bastysy, maqala avtory táýelsizdik túske qana kirip, bireýdiń bosaǵasynda júrgen jıyrmasynshy ǵasyrdaǵy qazaq tiliniń kórkem kelbeti men egemen el atanǵan 25 jyldan bergi ana tilimizdiń ala da qula beınesin salystyra jazǵan.
«Keńes odaǵy kezinde qazaq tili qazaqtardyń azaıǵanynan kóbirek zardap shekti. Bul azaıý biraz jurttyń orystanýynan da kóbeıe túskenin moıyndaıyq. Osynyń saldarynan qazaq tili aborıgenderdiń tili deńgeıine túsip, quryp bitýge tıis edi. Zańdylyq boıynsha. Biraq qazaqtyń er-azamattary ondaı kúıge túsirgen joq. Baıqap qarasańyz, asharshylyq, repressııa, soǵys sııaqty úshbasty aıdahardyń náýbetinen keıin, 1940 jyldardyń sońynan-aq qazaq tilindegi ǵajaıyp kitaptar dúnıege kele bastady. Soǵys kezinde oqyrmandarǵa qazyna bolyp usynylǵan «Abaı jolyn» aıtpaǵan kúnniń ózinde, sodan keıin Ǵabıt pen Ǵabıdennen, Ábdilda men Ábýden bastalǵan jol 60-jyldardyń aqtangerlerine kelip jalǵasty. Sóıtip, olar qazaq ádebıetin salystyrmaly túrde azǵana ýaqytta kemi - keńestiń, zory - álemniń mańdaıaldy ádebıeti deńgeıine shyǵardy. Eń bastysy, qansha jerden qysyp tursa da, olar qazaqtyń tilin dál búgingideı orys tiliniń bodaýyna baılap bere salǵan joq. Kez kelgen keńse qujaty da, kez kelgen aýdarma da taza qazaqy uǵymmen sóılep jatty. TASS-tan keletin sala qulash baıandamalar bir tún ishinde qazaq tilinde jazylǵandaı aýdarylyp, SQ-nyń betinde syqıyp jarııalanyp jatty. Qansha jerden orys tili ústemdik tanytsa da, qazaq tili óziniń san ǵasyr boıy qalyptasqan zańdylyǵyn saqtap qana qoıǵan joq, qaıta odan saıyn nyqtap, bekite tústi. Efırden orasholaq tirkester aıtylǵan joq, resmı qujattardyń aýdarmasy kalka emes, taza qazaqy uǵymǵa sáıkes boldy», dep jazady «Aıqyn». Rasymen de, aýdarmamen ǵana kún kórip otyrǵan aqparat quraldarynyń jumysyna qarap, keıde tipti ózderi ne jazyp otyrǵanyn túsinedi me dep oılanasyz. «Ókinishke qaraı, qazir barlyq aqparat quraldary halyq aldynda emes, jekelegen adamdar aldynda ǵana jaýapty sııaqty, dep jalǵastyrǵan avtor: qazaq tiliniń efırlik úlesin qadaǵalaıtyn zańdy oryndaý úshin ǵana aýdarmasynyń sapasy túkke turǵysyz habarlar men ónimderdi tolqynǵa toǵytyp jatyr, toǵytyp jatyr. Qazir jańalyq oqyǵan dıktor ishki jalpy ónimniń kórsetkishi pálenbaı paıyzdy «quraıtynyn», onyń ósimi el baılyǵy «bolyp tabylatynyn», munyń bári - «ol» halyq áleýetiniń artýynyń belgisi ekenin qınalmaı, uıalmaı oqyp otyra beredi. Kez kelgen keıipker «oıymen bólisedi», barlyq kommentator dopqa jan bitirip, onyń Nóserbaevpen qatar alańda shaýyp júrgenin aıtady, «doppen Nóserbaev» deıdi. Tis pastasy týraly jarnamaǵa kózińiz tússinshi, «onyń Qazaqstan Respýblıkasy stomatologtar qaýymdastyǵymen usynylǵanyn» bilesiz. Apyr-aı, bizdiń uǵymda ol «pastany Qazaqstan Respýblıkasynyń stomatologtar qaýymdastyǵy usyndy» bolýǵa tıis emes pe edi? Almatynyń kóshesinde kele jatsańyz, úlken bılbordtaǵy tamasha týyndylarǵa kózińiz túsedi. Alaıda onyń buryshyna jazylǵan «materıaldar sýretshiniń januıasy men «Qazaqstan sýretshiler odaǵymen» usynyldy» degen sóılem birden eńseńizdi túsiredi. Oılap kórińizshi, osyndaı jaıt keńes zamanynda bolýy múmkin be edi? E joǵa, mundaı «oryssha kıingen» tirkester men báldir-batpaq aýdarmalardy bizdiń jýrnalıst-qalamger ákeleremiz esikten syǵalatpaıtyn. Demek, biz nasharmyz. Tilimizdi talaýǵa berip qoıdyq. Aqparat pen derektiń bárin orysshadan aýdaramyz dep aýdarylyp túsip jatyrmyz», deıdi E.Jeńisuly. Avtor dýblıaj ben búgingi serıaldardyń syıqy ketken aýdarmalary týraly da ótken men búgingi salystyra jazady. «Qazaqfılmniń» aýdarmasyndaǵy «Seni ne túlen túrtti» degen tirkesti «Astana» arnasynyń «seni qandaı shybyn shaǵyp aldy?» degen tikeleı aýdarmasy týraly jáne basqa da turpaıy qatelikter týraly oqyǵyńyz kelse, «Aıqynnyń» búgingi nómirinde basylǵan «Kim nashar urpaq» degen maqalany oqyńyz.
*** «Ekspress K» gazeti Astana qalasynda paıda bolatyn birinshi jyly aıaldama týraly jazady. Derekkózine súıensek, jyly ári jabyq aıaldamalar ekige bólinip salynady. Birinshi bóligi ashyq, ekinshisi shyny qabyrǵalarmen qaptalǵan bolady. Jazda jeldetkish, qysta jylý tarap turatyn bul aıaldamalar óte yńǵaıly bolmaq. Bul týraly «Ekspress K» gazetinde jaryq kórgen «Zaodno ı pogreemsıa» degen materıaldan oqı alasyzdar.