Qylmystyq isti elektrondy formatta qaraýǵa ruqsat beriledi – zań jobasy
Aıta keteıik, Májiliste «QR keıbir zańnamalyq aktilerine Qylmystyq, Qylmystyq-protsestik jáne Qylmystyq-atqarý kodeksterin ońtaılandyrý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasy birinshi oqylymda talqylanyp jatyr.
Zań jobasynyń úshinshi blogy qylmystyq protsesti ońtaılandyrýǵa jáne qaǵazbastylyqtan aryltýǵa baǵyttalǵan.
«Bul bólim qylmystyq isti ádepki boıynsha elektrondy formatta qaraýǵa múmkindik beredi. Endigi kezde, qylmystyq protseske qatysýshylardyń pikirin eskerý qajet. Sondaı-aq, qashyqtan bettestirý jáne jaýap alý múmkindigin engizý josparlanyp otyrý, óıtkeni búginde tergeýshi basqa aımaqtardan da bettestirý úshin adamdardyń kelýin qamtamasyz etedi. Oǵan qosa, qashyqtan jaýap alý men bettestirý sýbektileriniń aýqymy keńeıedi. Osylaısha, jábirlenýshi jáne kýámen qosa, qorǵalýǵa quqyǵy bar kýá men kúdiktige qatysty beınebaılanys rejıminde ǵylymı-tehnıkalyq quraldardy paıdalana otyryp, atalǵan tergeý áreketterin júrgizýge bolady», - dep túsindirdi mınıstr Májilistiń jalpy otyrysynda.
Zań jobasynda jábirlenýshiniń ornalasqan jeri boıynsha – aqparattyq júıe nemese Internet jelisi arqyly qylmystyq quqyqbuzýshylyq jasalǵan jaǵdaılarda sotqa deıingi tergep-tekserý júrgizý múmkindigin engizý kózdelgen.
«Internettegi alaıaqtyqty tergeýde qylmystyq quqyqbuzýshylyq ashylmaı, kúdikti, kýágerler anyqtalmaı, tek jábirlenýshi ǵana bolady. Qylmystyń áshkerelenýi jáne is-áreketin anyqtaý orny kóbinese jábirlenýshiniń turaqty jerimen sáıkes kelmeıdi. Bul jaǵdaılarda sotqa deıingi tergep-tekserý ornyn aıqyndaýdyń neǵurlym utymdy tásili jábirlenýshiniń ornalasqan jeri bolady», - dedi A. Esqaraev.
Zań jobasyn depýtattar maquldady.