Kıiz úı sómkeniń avtory Louis Vuitton qyzyǵýshylyq tanytqan ulttyq oıyndardy patenttep jatyr
«Talapaı» atty jobamdy, brendimdi jarty jyl buryn ashtym. Oǵan sebep - qazir kóptegen dámhana, kofehana kelýshilerge túrli oıyndar usynyp jatady. Ásirese jastar jıi júretin jerlerde. Biraq, ol oıyndardyń barlyǵy shetelden kelgen. Soǵan qarap ózimizdiń oıyndar esime tústi. Qazaqtyń nebir ulttyq oıyndary da bar emes pe, nege solardy qaıta jandandyrmasqa degen oı keldi. Sóıtip, ulttyq oıyndarmen tereńirek tanysýdy bastadym, etnograftardan keńes surap, úsh aıdan soń óz jobamdy oılap shyǵardym. Nátıjesinde bes ulttyq oıyndy qaıta jandandyrdym», – deıdi Aınur Polatova.
Joba avtory ıdeıasyn kópshilikke tanytý, usyný úshin túrli jolmen jarnamalap, jelide jarııalaı bastaǵan. Degenmen odan nátıje shyǵa qoımaǵan.
Keıin tanysynyń keńesine qulaq asyp, Louis Vuitton sán úıine óz jobasyn usynyp hat jazǵan.
«Árıne, álemdik deńgeıdegi kompanııa jaýap beredi dep kútken joqpyn. Araǵa eki apta salyp Louis Vuitton-nan oń jaýap keldi, Frantsııaǵa ıdeıamdy talqylaýǵa shaqyrdy. Bári oıdaǵydaı bolady degen úmittemin. Oıyndarǵa kelsek, bul burynnan bar dúnıe. Men bes oıynnyń ishinde tek bir oıyndy ózim oılap taptym. Ol úshin biraz óz betimshe izdendim», - deıdi ol.
Aınur qazir elordada magıstratýranyń 1-kýrsynda oqyp jatyr. Onyń mamandyǵynyń dızaın men sánge qatysy joq.
Bastapqy mamandyǵy – fılolog (qazaq tili men ádebıeti).
«Aldaǵy ýaqytta isimdi damytyp, Astana jáne Almaty qalasynda óz dúkenimdi nemese býtıgimdi ashý oıda bar. Sebebi osy eki qaladan suranys joǵary. Sonymen qatar tek ulttyq oıyndarmen shektelmeı, basqa baǵyttardy da qosymsha damytqym keledi. Búginde avtorlyq quqyq, patent alý óte mańyzdy. Sondyqtan ol jaǵyn qazirden qarastyryp jatyrmyn. «Qazpatent» mekemesine avtorlyq boıynsha ótinish berip qoıdym, jaýabyn kútip júrmin. Louis Vuitton kompanııasyna avtorlyq quqyqpen barǵanym áldeqaıda yńǵaıly. Taǵy bir jaıt, atalǵan sán úıimen kelispegenniń ózinde isimdi odan ári jalǵastyra beremin», - deıdi jerlesimiz.
Sonymen qatar, ónerpaz elordaǵa kóshý jáne jeke basyna qatysty mán-jaıdy áńgimelep berdi.
«Men buǵan deıin Almatyda turdym. Ókinishke qaraı, qaterli isik dıagnozy qoıylyp, biraz ýaqyt emdeldim. Emdi jalǵastyrý úshin Astanaǵa kóship keldim. Elordada hımııalyq terapııadan keıin qaterli isiktiń múlde joq ekeni anyqtaldy. Bul maǵan óte aýyr tıdi, sebebi qansha ýaqyt em aldym, sóıtsem ol jalǵan eken. Osydan keıin jurtqa, qoǵamǵa paıdamdy tıgizgim kelip, jeke jobamdy qolǵa aldym. Eńbegimdi odan ári kópshilikke tanytý, ilgeriletý úshin biraz jerge habarlasyp, túrli jarnama da jasadym, biraq nátıje bolmady. Bul jerde kásibimdi satyp, paıda tabý maqsaty joq. Maǵan paıda bylaı da túsip jatyr. Másele ulttyq qundylyqta», - deıdi jas talant ıesi.
Jas ónerpazdyń ázirge komandasy joq, barlyq jumysqa ózi jaýap beredi.
Sol sııaqty otandasymyz Louis Vuitton sán úıimen birlesip jumys isteýge 50/50 deńgeıinde úmit artyp otyr.
Degenmen bolmaǵan jaǵdaıda da qaımyǵyp otyrǵan Aınur joq, ıaǵnı isin odan ári jalǵastyra bermek.
«Árıne, frantsýz sán úıimen oń kelisim jasalǵannyń ózinde olar maǵan belgili bir talaptar qoıady. Bul avtorlyq quqyqqa baılanysty. Degenmen meniń de olarǵa degen óz talaptarym bolady, sebebi ıdeıa meniki», - deıdi joba avtory.
Aıtpaqshy, Aınurdyń málimetinshe, onyń avtorlyq jobasyna Túrkııa, Nıderland, Norvegııa sekildi elderden usynys túsken.
Odan bólek, Google kompanııasynda eńbek etip jatqan jerlesterimizden de suranys bar.
Sondaı-aq, talantty jerlesimiz akademııalyq mobıldilikti arttyrý maqsatynda Germanııaǵa 6 aılyq oqýǵa barǵaly jatyr.
Eske salaıyq, kıiz úı túrinde sómke jasaıtyn qazaqstandyqtyń jobasyna Louis Vuitton sán kompanııasynyń qyzyǵýshylyq tanytqanyn habarlaǵan edik.
Atap aıtqanda, jerlesimiz «Bes tas», «Qumar», «Aǵash úı» bestemshesi, «Tumar» bestemshesi, «Toǵyzqumalaq» oıyndaryn qazaqtyń oıý órnegi bar fýnktsıonaldy qorjyn túrinde usynylǵan.
Eske salaıyq, oıyndardyń nusqaýlyǵy úsh tilde jazylǵan (qazaqsha, oryssha, aǵylshynsha).
Odan bólek, aqtóbelik talant ıesiniń aıtýynsha, Louis Vuitton-nan shaqyrtý alǵannan keıin avtorlyq jobasyn satyp alýǵa qatysty birneshe usynys túsip, belgili bir soma da usynylǵan.