«Kıikter nege qyryldy ?» - BAQ-qa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń jazýynsha, 2013 jyldyń 7 qyrkúıeginde Aqmola jáne Qaraǵandy oblystarynyń aýmaǵynda kıikterdiń (aqbókenderdiń) betpaqdala popýlıatsııasynyń (aldyn ala málimetter boıynsha) 3000-ǵa jýyq basynyń qyrylýy tirkeldi. Olardyń 1500-ge jýyǵy Teńiz kóliniń ońtústik, batys jáne soltústik jaǵalaýlarynda tabyldy. Qyrylǵan kıikter jazyq dalada da kezdesken. Janýarlardyń qyrylýy jóninde barlyq múddeli ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdarǵa jedel habar berildi.
Qazir Qorshaǵan ortany qorǵaý mınıstrliginiń Orman jáne ańshylyq sharýashylyǵy komıtetiniń baǵynysty qyzmetteriniń mamandary Bıoqaýipsizdik ǵylymı-zertteý ınstıtýty jáne Qaraǵandy oblystyq veterınarııa qyzmetimen birlese otyryp, kıikterdiń qyrylý aýmaqtaryn tekserý, oryn alǵan oqıǵanyń aýqymyn jáne sebepterin anyqtaý sharalaryn júrgizip jatyr. Qorshaǵan ortany qorǵaý mınıstrliginde shuǵyl keńes ótkizildi. Kıikterdiń jappaı qyrylý sebepterin anyqtaý maqsatynda Orman jáne ańshylyq sharýashylyǵy komıtetiniń tóraǵasy Baǵdat Azbaevtyń basshylyǵyndaǵy jumys toby quryldy. Bul maqala «Kıikter nege qyryldy?» degen taqyryppen basylǵan.
***
«Astanada ótken «Qazaqstan Barysy» týrnıri barysynda keleńsiz oqıǵalardyń oryn alǵany belgili. Soǵan baılanysty aıyptylarǵa qandaı shara qoldanylǵany jaıynda bilý maqsatymen Dúnıejúzilik qazaq kúresi federatsııasynyń prezıdenti Serik Tókeevke habarlasqan edik»,-dep jazady «Aıqyn» basylymy «Aıyptylar jazalandy» atty materıalda. «Iá, Beıbit Ystybaev pen Erjan Shynkeev arasyndaǵy báseke barysynda tóreshiler tarapynan aǵattyq ketkeni ras. Oǵan barsha halyq kýá. Sol úshin aıypty úsh qazy (Baqyt Jańbyrbaev, Ábsattar Sadyqov jáne Baýyrjan Mádımuhametovter - red.) tıisti jazalaryn alyp, kelesi jyly tórelik etý quqyǵynan aıyryldy. Sonymen qatar boz kilemdegi balýandardyń da ersi qylyqtary nazardan tys qalǵan joq. Osy sport túriniń erejesin óreskel buzyp, tóreshilerge dóreki sóılegeni úshin Shynkeevke eki jyl boıy qazaq kúresinen ótetin jarystarǵa qatysýyna tyıym saldyq. Al úshinshi oryn úshin beldesýden bas tartqany úshin Ystybaev bir jylǵa jazalandy. Ol kelesi jyldyń jazyna deıin esh básekege qatysa almaıdy», - dep Tókeev myrza joǵarydaǵy saýalǵa tushymdy jaýap qaıyrdy.
«Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda «Almastyrýǵa júrek joq» degen maqala jarııalandy. Qazaqstan kardıohırýrgııasynyń damý úderisi sheteldikterdi tánti etip jatyr. Onysy ras endi. Kardıohırýrgterimiz ashyq júrekke ota jasaýdy bylaı qoıyp, júrek almastyrýdy da tolyq meńgerdi. Júrek almastyratyn kardıohırýrgter de, zamanaýı quraldar da saqadaı saı. Tek... donor bolsa. Iá, búginderi júregin almastyrý otasyn kútýmen kún ótkizip jatqan naýqas kóp, alaıda júregin berer pende joq. Árıne, eshqaısymyzda eki júrek bolmaıdy, alaıda kólik apatynan kóz jumǵan, mı qyzmeti toqtap, baqılyq bolǵandardyń týystary baýyrynyń júregin basqaǵa berýge qarsy. Tánin tilgiletkisi kelmeıdi. Búgingi kardıohırýrgııadaǵy eń ózekti másele - osy. Bul týraly Astanada ótken Kardıohırýrgterdiń ІІ Ulttyq kongresinde sóz boldy.
***
«Astana aqshamy» gazetinde «Astanada bos jatqan jer joq» degen materıal berilgen. Jer qatynastary basqarmasy habarlaǵandaı, elorda turǵyndary jekemenshik úı salýǵa jer telimderin ala almaıdy. Oǵan sebep, qalada ınjenerlik-kommýnıkatsııalyq jeliler júrgizip, qamtamasyz etetin arnaıy daıyndalǵan alańdar joq. Tegin jer telimin alýǵa tilek bildirgen 95 650 azamattyń 1830-y - zań boıynsha jeńildikpen birinshi kezekte jer alýǵa quqyǵy barlar, ıaǵnı, Uly Otan soǵysynyń ardagerleri men olardyń jesirleri, aýǵan soǵysyna, Chernobyl AES apatyn joıýǵa qatysýshylar men Semeı ıadrolyq polıgony synaǵy aýmaǵynyń turǵyndary. Alaıda, quzyrly organnyń aıtýynsha, búgingi kúni osy sanattaǵy adamdarǵa kómektesý múmkin bolmaı otyr.