Kıev turǵyndary eki jyldan beri qazaq tilin úırenip júr
Bul – Kıev qalasyndaǵy «Dostyq» mádenı ortalyǵynyń bastamasy. Mundaǵy qazaq tilin úırenip júrgen Ýkraına azamattary men Kıevtegi qazaq dıasporasynyń ókilderi qazaq elin táýelsizdik merekesimen quttyqtap, izgi tilekterin joldady.
Aleksandr – aptasyna bir ret ótetin qazaq tili kýrsynyń oqýshysy. Ýkraına azamatynyń qazaq tiline degen qurmeti erekshe. Bul sabaqty eki jyl boıy Kıevtegi «Dostyq» mádenı ortalyǵy uıymdastyryp keledi.
«Búgingi sabaq Qazaqstannyń Táýelsizdik kúnine arnaldy. Qazaqstandy egemendigimen quttyqtaımyn. Eki halyq arasynda dostyq arta bersin, jamandyq bolmasyn», - deıdi Kıev qalasynyń turǵyny Aleksandr Bazarnyı.
«Álippe» jáne qazaq tiline qatysty ádebıettiń kóp bóligin «Dostyq» mádenı ortalyǵy Qazaqstannyń Ýkraınadaǵy elshiliginen alǵan. Bolashaqta kitap qoryn keńeıtip, týǵan tilge qatysty qosymsha sabaqty mádenı ortalyq Qazaqstanmen onlaın baılanys arqyly alýdy josparlap otyr.
«Bul jerde tek qazaqtar ǵana emes, ózge ulttyń ókilderi de bar. Ýkraına halqynyń azamaty da qulshynysyn tanytyp, qazaq tiline degen súıispenshiligin bildirip, úırenip júr. Ár senbi saıyn biz osynda bas qosamyz. Turaqty on qandasymyz kelip, qazaq tiliniń tarıhyn, salt-dástúrin, qazaqtan shyqqan ǵulama azamattar jóninde maǵlumat alady. Muny olar ǵana emes, sonymen qatar balalarymyz - óskeleń urpaqtyń da boıyna sińirýge tyrysamyz. Biz tarıhı Otanymyzdan alshaqta júrsek te, ózimizdiń ana tilimizde sóıleýge, salt-dástúrimizdi qasterlep qadirleýge, tarıhymyzdy bilýge ózindik septigimizdi tıgizip jatqan jaıymyz bar», - deıdi «Dostyq» qazaq mádenı ortalyǵy tóraǵasynyń orynbasary Batyr Nııazbekov.
Qazaq dıasporasy bas qosqanda mol dastarhan jaıylady. Búgin de ulttyq taǵam túrleri ústel ajaryn asha túsipti. Tórde týymyz ilinip tur. Eń bastysy, munda qazaq dıasporasynyń ókilderi bir-birimen ana tilinde sóılesedi. Bir sát halyq ánine de oryn berip, arna arqyly elge ystyq sálemin joldaıdy.