Kez kelgen jaýapsyzdyqtan adam ómiri kelteden úziledi– qyzylordalyq qutqarýshy
- Ábdilda Sársenbaıuly, ózderińizdi kásibı merekemen quttyqtaımyn. Qyzmetterińizge árdaıym sáttilik, abyroı tileımin. Órt sóndirý, sýdan qutqarý jáne ózge de tótenshe oqıǵalar barysynda bıyl mamandar qandaı jumystar atqardy?
- Árbirimiz qaýipsizdik sharalaryna qashan da basa nazar aýdarǵanymyz durys. Dese de, keıde ómirimizde sátsizdikter oryn alyp, tótenshe oqıǵalar týyndap jatady. Sol sátte jedel-qutqarý jasaǵynyń mamandary oqıǵa ornyna jyldam jetip, tótenshe oqıǵanyń aldyn alýǵa tyrysady. Bul – qutqarýshylardyń kúndelikti jumys daǵdysy. Olardyń árbiri óziniń isine ábden beıimdelgen. Kez kelgen sátte tájirıbeniń qajet ekeni belgili. Sondyqtan biz mamandardyń sheberligin shyńdaýǵa únemi nazar aýdaryp otyramyz.
Bıylǵy jyldyń toǵyz aıynda oblystyq tótenshe jaǵdaılar departamenti «Órt sóndirý jáne avarııalyq qutqarý jumystary qyzmeti» mamandary dabyl boıynsha 9422 (Jedel qutqarý jasaǵy 624 ret) shyqty. Bul ótken jylmen salystyrǵanda 26,3 paıyzǵa kóp. Olardyń arasynda basym bóligin órt, órtke jatpaıtyn janý oqıǵalary quraıdy. Sondaı-aq jyl basynan beri avarııalyq qutqarý, izdestirý-qutqarý, jol-kólik oqıǵalary, turmystyq sıpattaǵy tótenshe jaǵdaılarǵa baılanysty jumys júrgizildi.
- Mekeme tarapynan qutqarý jumystary kúndelikti atqarylatyny belgili. Toǵyz aıda qansha adamnyń ómirine arasha bola aldyńyzdar?
- Jyl basynan beri tótenshe jaǵdaılarǵa tap bolǵan 243 adam qutqaryldy. Onyń ishinde 180-i jasóspirimder. Qutqarylǵandar sany byltyrǵy jylmen salystyrǵanda 12,7 paıyzǵa kóp. Sondaı-aq 5 adam evakýatsııalandy. Qutqarýshylar túrli jaǵdaıda qaza bolǵan 36 adamnyń denesin shyǵardy. Ókinishke oraı, olardyń arasynda balalar da bar.
Oblysta sýǵa ketken azamattar sany ótken jylmen salystyrǵanda azaıdy. Byltyr 48 adam sýǵa ketip qaza bolsa, bıyl 28 adam ajal qushty. Turǵyndar sý aıdyndarynda óte saq bolǵanyn suraımyz.
Kez kelgen jaýapsyzdyq adam ómiriniń kelteden úziliýine alyp keledi. Eldiń arasynda osyndaı nemquraıdylyqqa jol berip qoıatyndary joq emes. Árbir azamattyń ómiri qymbat. Ol – bir otbasynyń asyraýshysy, jaqyny, baýyry, qımasy. Qaıǵyly jaǵdaı árbir otbasyna qıyndyq alyp keleri sózsiz.
- Kúndelikti ómirde órt oqıǵalary jıi bolyp jatady. Bıyl oblysta qansha jaǵdaı tirkeldi?
- Bıyl qala jáne aýdandyq órt sóndirý bólimderi tarapynan 53 órt oqıǵasy taldaýdan ótkizildi. Byltyr osyndaı ýaqyt aralyǵynda olardyń sany 60-ty quraǵan bolatyn. Zerdeleýge jatatyn órt oqıǵalary tirkelgen joq.
Bıyl 39 márte órt-taktıkalyq jattyǵýlar ótkizildi. Bul eń mańyzdy, qıyn uıymdarda, aýdandarda jáne eldi mekenderde órt sóndirýdi uıymdastyrý maqsatynda qolǵa alynyp otyr.
Órt sóndirýshi mamannyń fızıkalyq jáne psıhologııalyq daıyndyǵy myqty bolýy tıis. Sondaı-aq tótenshe jaǵdaı kezinde, órt kezinde adamdy qutqarý úshin tez sheshim qabyldaı alatyn qabiletiniń bolýy talap etiledi. Óıtkeni, tótenshe jaǵdaıda ár mınýttyń, ár sekýnd qymbat.
Kez kelgen tótenshe jaǵdaı oryn almas úshin turǵyndar órt qaýipsizdigine nazar aýdarǵany lajy. Máselen, úıde bir qýat kózine birneshe tehnıkany qosyp qoıatyn jaǵdaılar kezdesedi. Ol úı nemese ǵımarat salǵanda qatań eskerilýi qajet-aq. Atap aıtqanda, elektr symdary durys júrgizilgenine nazar aýdarǵan durys. Avtokólik ıeleri jol júrerde tehnıkalyq qaýipsizdigin teksertip alǵany jón. Oǵan qosa balalardy úıde qaraýsyz qaldyrmaý qajet. Kópqabatty úı terezesinen balalar qulap ketip jatady.
Al kúz nemese qyz mezgilinde balyqshylardyń qaıyqpen kól ortasynda qalyp qoıý jaǵdaılary, kólikpen muz ústinde júrý saldarynan sýǵa batý oqıǵalary bolady.
- Mamandardy shyńdaý maqsatynda atqarylyp jatqan sharalar týraly aıtsańyz.
- Biz mamandardyń sheberligin shyńdap, tájirıbesin arttyrýǵa udaıy nazar aýdaramyz. Bıyl Qyzylorda qalasynda erler jáne áıelder arasynda órt sóndirý-qutqarý sportynan el birinshiligi ótkizildi. Atalǵan shara barysynda barlyǵy 400-den astam maman baq synady. Birinshilikte oblystyń erler quramasy shabýyl satysymen ekinshi jáne tórtinshi qabatyna shyǵý boıynsha úshinshi oryn alsa, qyzdar komandalyq jaýyngerlik qanat jaıýda ekinshi orynnan kórindi. Sondaı-aq Almaty oblysynda ótkizilgen «Qazqutqarý» oqý-jattyǵýynda bizdiń mamndar ekinshi oryn alyp qaıtty.
- Áńgimeńizge raqmet.