«Keıki mergen» án aıtyp, sán-saltanat kórsetetin týyndy emes - Shóptibaı Baıdildın
- Siz ómir súrgen orta Keıki batyrdyń aýyly eken. Endeshe sol tustaǵy tarıhı oqıǵalarmen qatar, batyrdyń dara bolmysy, túr-tulǵasy, minez-qulqy sekildi erekshe qasıetterin qanshalyqty tanyp-bildim dep oılaısyz?
- Ras, meniń ata qonysym, týǵan jerim - Keıki batyrdyń aýyly. Sondyqtan da 1963 jyldan beri batyr týraly kitap jazýdy armandap, tarıhı tulǵanyń ómir keshýine, taǵdyr talaıyna qulaq túrip óstim. Keıkiniń kózin kórgen, qandykóılek dostarynyń, syılas, týystarynyń ortasynda júrip, aýyl qarııalarynyń áńgimesine qanyqtym. Batyrmen bir dastarqanda dámdes bolǵan aqsaqaldarmen jıyrma jyldan astam aralas-quralas boldym. Meniń Keıki jaıly el aýzynan jınastyrǵan maǵlumattarym - elý jyldyń eńbegi. Sondyqtan 1916 jylǵy Torǵaı kóterilisiniń batyry, ataqty mergen Keıki Kókembaıulynyń tulǵalyq bolmysyn hal-qadirimshe tanyp-bildim dep aıta alamyn.
- Sizdiń baǵalaýyńyzsha «Keıki mergen» telehıkaıasynda Keıki batyrdyń dara beınesi qanshalyqty sátti somdalyp shyqty?
- 16 bólimdi «Keıki mergen» telehıkaıasy «Qazaqstan» RTRK» AQ tapsyrysymen, meniń Keıki Kókembaıulynyń tarıhı tulǵasyn, ómir keshýlerin arqaý etken «Keıki batyr» kitabymnyń jelisimen túsirildi. Sonymen birge fılmge tarıhshy Berik Ábdiǵalı ekeýimiz keńesshi boldyq. Bul týyndynyń rejısseri Murat Bıdosov - tájirıbeli, talantty azamat. Óz isiniń bilikti mamany. Al fılmge arqaý bolǵan Keıki batyr óz zamanynda-aq, aty ańyzǵa aınalǵan tabıǵatynan, jaratylysynan mergen adam. Onyń erligi, batyldyǵy, batyrlyǵy teńdessiz. Týyndyda kórsetilgen Keıkiniń mergendigin synaıtyn kórinister, artyq áserleýi joq, shynaıy ómirde bolǵan oqıǵalar. Basty keıipker Keıki mergenniń rólin teatr jáne kıno akteri Darhan Súleımenov sátti somdaǵan. Ol jigittiń júris-turysy, minezi, atqa otyrysy Keıkiniń bolmysyna kelip tur. Al Keıkiniń aıaýly jary, «Qarǵaly - Qaıdaýyldyń» ataqty baıy Esenǵuldyń qyzy Aqjandy, qazaqtyń tompıǵan, qaratory, ajarly qyzy Janerke Dúısenbıeva somdady. Janerke óz róline saı, jalyndy, jigerli, namysshyl, tekti, naǵyz batyrǵa jar bolatyn qazaq áıeliniń beınesin sátti alyp shyqqan.
- Fılmde ózge de tarıhı tulǵalar obrazy qalaı ashylǵan?
- Bul fılmde kóptegen kórkem týyndylardaǵydaı obrazdardyń atyn ózgertýge urynbadyq. Ol daǵdyǵa salynsaq, «Keıki mergen» fılmin asyǵa kútip júrgen kópshilik qaýym enjar bolatyn edi. Óıtkeni halyq osy oqıǵalardyń bel ortasynda júrgen ózderi qadirleıtin, tanymal tarıhı tulǵalardan kóz jazyp qalǵandaı kúı keshetini anyq. Sondyqtan fılmde Mirjaqyp Dýlatov, Ahmet Baıtursynov, Sholaqtyń Ospany, Ábdiǵapar han, Amangeldi, Aqjan, Biráli baı, Esenqul baı sekildi tulǵalar óz attarymen ataldy. Al fılmdegi Shymyrbaı - bolystardyń jıyntyq obrazy. Biz bul jerde naqty bolystardyń atyn atap, túsin tústemedik. Búgingi urpaqtardyń, jastardyń arasynda alaýyzdyq bolmasyn dep fılmdegi ekijúzdi Hamza beınesi de qoldan jasalǵan qosymsha obraz boldy.
Osyndaǵy tarıhı tulǵalardyń sózderin tyńdap otyrsań, artyq-kem aıtylǵan sóz joq. Barlyǵy da baıypty, parasatty, aqyldy, dananyń oıyn tolǵap tur. Bir-birine qarsy aıtatyn ýáji de qısyndy. Báriniń túpki oıy, maqsaty halyqty qyspaqtan jol taýyp alyp shyǵý. Biraq sol kezeńdegi alasapyran qoǵam, bulǵaq zaman, araǵa iritki salǵan qastandyq birlikke keltirmeı barlyǵyn qurtyp tyndy. Fılmde qazaq halqynyń otarlyq ústemdiktiń tabanyna taptalǵan, qorlanǵan, jábirlengen tusy tolyq ashylǵan dep sanaımyn.
- Qazaqtyń has batyryn ulyqtaǵan tyń týyndyǵa kópshilik qaýym zor yqylas tanytty. Áıtse de kemshilik taýyp syn aıtqan adamdar da bar. Jurt pikirin qalaı qabyldaısyz?
- «Bitken iske synshy kóp» deıdi ǵoı qazaq. Jalpy óz basym belgili bir dárejede sátti shyqqan týyndyǵa balaıtynymdy joǵaryda aıttym. Al adamnyń qolymen jasalǵan fılmniń «bir kem dúnıesi» bolatyny da belgili. Eń aldymen, bul 16 bólimdi telehıkaıa «Qazaqstan» RTRK» AQ qarjylyq múmkindigimen ǵana jaryqqa shyqqanyn nazarǵa alǵanymyz jón. Sol sebepti, «kórpeńe qaraı kósilesiń», bardy jalǵap, taldy qarmap túsirgen fılm. Al týyndyǵa qazaqtyń keremet sán-saltanatyn, lyqsyǵan baılyǵyn kóre almadyq dep olqysynǵandar syn aıtyp jatyr eken. Árıne, baılardyń aıbarly aqboz úılerin tigip kórsetsek, artyq bolmas edi. Biraq ondaı baılyqty kórsetý úshin de qaltań qalyń bolý kerek qoı. Endi bir jaǵynan alyp qarasaq, «Keıki mergen» fılmi án aıtyp, shashý shashyp saltanat kórsetetindeı týyndy emes qoı. Bul - sol kezeńdegi qazaqtyń basyndaǵy tragedııa. Qýǵyn-súrgin kórgen, úrkin-qorqyn bolǵan, beımaza kúı keshken halyqtyń «baıtal túgil, bas qaıǵy» degen qıyn kúnin beınelegen týyndy.
Fılmge Torǵaı jerin, Keıki jasyrynǵan «Keıki úńgirin» sol jerlerdiń ózine baryp túsirmedi deýshiler bar. Oǵan aıtar ýájim, Torǵaı jerinde Keıki joryǵyn eske túsiretin tarıhı oryndar saqtalmaǵan. Tipten «Keıki úńgiriniń» ózi de burynǵy qalpynan ózgergen. Qazaqtyń keń baıtaq jerinde Torǵaıǵa taýy men dalasy, tabıǵaty uqsaıtyn óńirler barshylyq. Otanymyzdyń qaı pushpaǵy bolsyn kıeli ǵoı. Sondyqtan shyǵarmashylyq toptyń qolaıyna qaraı kınonyń túsirilimi Qyzyljarda, Qordaıda, Otyrarda, Sháýildirde, Syǵanaqta ótti. Bul kórkem shyǵarmanyń qajetine qaraı jasalǵan durys sheshim dep oılaımyn.
- «Keıki mergen» fılminiń halyqqa, urpaqqa berer ónegesin, tanymdyq tárbıesin, mańyzyn qalaı baǵalaısyz?
- Bir ǵasyr burynǵy halqymyzdyń basynan ótken qasiretin halyqqa, jastarǵa túsinikti, áserli etip jetkize alsaq, oljaly bolǵanymyz. Búgingi urpaq osy týyndyny kórip, el men jerdiń qadirin túsinip, qandy bodaýyn sezinip, otanshyl, eljandy bolýǵa tárbıelenedi. Jastardyń ulttyq namysy oıanyp, otanyn qorǵaýǵa qashanda daıyn turady. Osy úrdis ári qaraı da jalǵasyn taýyp qazaqtyń dańqty batyrlary men tulǵalary týraly jańa fılmder jaryqqa shyǵa berýin tileımin!