Keıki batyrdy halqymen tabystyrǵan Aqan Nurmanovtyń óleńderi tabyldy

QOSTANAI. QazAqparat - Qazaq ádebıetiniń tańdaýly 100 shyǵarmasy sanatyna enetin «Qulannyń ajaly» romanynyń avtory Nurmanov Aqan Shaıdahmetuly nebári 34 jas ǵumyr keshken. 

Keńes úkimetiniń solaqaı saıasaty men tsenzýrasyn jazýshylyq sheberligi arqyly aınalyp óte bilip, Keıki batyr Kókembaıulyn halqymen tabystyrǵan sýretkerdiń eńbegi alabóten áńgime.

Jazýshynyń inisi Súgirbaı Nurmanovtyń jazbalaryna súıensek, Aqan 1933 jyly 30 sáýirde Taldyqorǵannyń Aqsý aýdanynda týǵan. Alash qozǵalysyna atsalysqan, Amankeldi batyrdyń úzeńgiles sarbazy Shaıdahmet Nurmanuly Álibı Jankeldınniń kómegimen urpaq saqtap qalý maqsatynda Jarkent jerine kóship kelgen.

«Shaıdahmet ákemiz soǵysqa ketýine baılanysty Qalıma ájemizben balalardy apalary Jamal Nurmanqyzy men naǵashysy Serikbaı Esmaǵanbetuly Jarketten elge kóshirip ákeledi. Aqan men Marat sol ólkede týylady. Osylaı dáýletti tuqymnyń urpaǵy tarydaı shashylady, alaıda, aǵaıyndy Shaıdahmet, Ábdihamıt aqtalyp, inileri Sháımerden úsheýi 1942-1943 jyldary jaýdan Otan qorǵaýǵa attanady. Shaıdahmet soǵystan oralmaı, habarsyz ketedi. Tek 1990 jyldary Belorýssııa jerinde erlikpen qaza bolǵany jáne sol elde jerlengeni anyqtalady» dep jazady Súgirbaı Nurmanov óz esteliginde.

Aqan Nurmanov Qostanaı oblysy, Amankeldi aýdandyq gazettinde eńbek jolyn bastap, keıin respýblıkalyq «Juldyz» jýrnalyna ádebıet bólimin qyzmetke aýysty. 1957 jyly Qazaq Ulttyq ýnıversıtetiniń fılologııa fakýltetiniń jýrnalıstıka bólimin bitiredi. Ol qysqa ǵumyry ishinde «Qulannyń ajaly» romanyn, «Solaı bolǵan eken», «Or», «Aqqý shoǵyry» povesterin, «Kún erteńge aýyp barady», «Ymyrt» áńgimelerin jazyp, daryndy jazýshy ekenin dáleldep ketti.

Shyǵarmalary arqyly qazaqtyń muńyn joqtap, abyroıyn asqaqtata bilgen birtýar jazýshy óleń de jazǵan eken. Aqan Nurmanovtyń qalamynan týǵan «Qyrda» jáne «Kesh» atty óleńderdi oqyrmanǵa tanystyrýdy paryz sanadyq. 1958 jyly «Kommýnızm tańy» (qazirgi «Qostanaı tańy») gazetiniń 12 sáýirindegi nómirine shyqqan eki óleńi Arqalyq qalasyndaǵy arhıvten tabyldy. 

Qyrda

Dalanyń sulý jary, kútken kópten,

Sylańdap keldi, mine, qutty kóktem.

Aǵyzyp kári qystyń sýyq jasyn,

Júrgizdi en dalaǵa quqyn óktem.

Ter aqty kún shekesi kúnmen qyzyp,

Bulqyndy asaý ózen seńdi buzyp.

Tań atsa mamyrlaǵan aqsha bulttar,

Kóshedi baýyrymen jerdi syzyp.

Silkidi toǵaı appaq shoq jelegin,

Jamyldy kúngeı jota kók jibegin.

Aspanda boztorǵaılar shyryldaıdy,

Pash etip jyrǵa toly óz júregin.

Kókpeńbek kók kúmbezi netken tunyq,

Tazartyp sulý kóktem ketken jýyp.

Dalanyń tóskeıinde óktem ún bar,

Turǵandaı shúıgin shóbi leppen tunyp.

Tartylǵan oqtaı túzý kóp borazda,

Syzǵandaı sheber qolmen kók qaǵazda.

Osynaý plýgtardyń salǵan izi,

Jalǵasyp jatqandaıyn osy jazǵa.

  

Kesh

Batar kúnniń araıy qyzǵylt tolqyn,

Keltirip keń dalanyń nurly kórkin.

Aıalap, sıpap jerdiń jasyl shashyn,

Jupar lepti samal jel esedi erkin.

Qońyr jelmen qaǵady tún qanatyn,

Baıaýlap betten óbip lebi salqyn.

Qaıta-qaıta aımalap jer dıdaryn,

Qyzyl kún balqyp turdy júzi jarqyn

Qara qanat beıne alyp qyran qusap,

Jerge tónip maqpal tún jaıdy qushaq.

Bıik kókten qyzǵanyp aı qaraıdy,

Aq dıdary bir bozǵylt munar býsap.

Batyr Jolaıuly