Keshegi tájirıbe alda kútiletin daǵdarysta Úkimet úshin úlken sep bolmaq

ASTANA. 26 qańtar. QazAqparat /Qanat Mámetqazyuly/  - Jaqynda ǵana «KommersantЪ» gazetine bergen suhbatynda Úkimet basshysy Kárim Másimov alda kútiletin daǵdarystyń ekinshi tolqynynan eshkim qashyp qutyla almaıtynyn aıtyp: «Bul  2012-2013 jyldarynda oryn alýy yqtımal. Meniń oıymsha, álemdegi eshbir saıasatker osy tolqynnyń betin qaıtarý úshin eshnárse de isteı almaıdy», - degen bolatyn.

Rasynda qazirgi tańda jahandaǵy  ekonomıkalyq jaǵdaı áli de turaqsyz. Boljaýlar da baıypty emes, kóptegen sarapshylar aǵymdaǵy jylǵy boljaýlaryn qaıta qaraýǵa kirisip te jatyr. Máselen, Halyqaralyq valıýta qory byltyrǵy jylǵy boljamynda 2011-2012 jyldary álemdik ekonomıkanyń ósimi bar-joǵy 4 paıyzdy quraıdy degen bolatyn. Alaıda jyl basynda Qor boljamyn qaıta qarap, kórsetkishti quldılata túsken tárizdi. Bul alda kútiletin ekinshi tolqyndy daǵdarystyń belgisin bildirse kerek. Al bundaı ekonomıkalyq kúızelispen kúreske Qazaqstan Úkimeti qanshalyqty ázir? Jańa Parlamenttiń senimin alǵan eski Úkimet aldaǵy synaqty qalaı tapsyrady?

Jalpy daǵdarystyń aldaǵy tolqyny týraly máselege Qazaqstan byltyrdan, tipti onyń aldyndaǵy jyldardan beri úzbesten daıarlanyp keledi dese bolady. Bul másele Úkimet deńgeıinde birneshe ret kóterildi. Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń tapsyrmasy boıynsha Úkimet «B josparyn» ázirlegeni de este. Endeshe «qashyp qutyla almaıtyn daǵdarystyń» soqqysynan Qazaqstanǵa ne kómektesedi?

 Aıta keterligi, eń aldymen álemdik retsessııalardy eńserýde Qazaqstannyń tájirıbesi bar­shylyq. Bul asa mańyzdy másele ekeni aıan. Mysaly, árige barmaı-aq 2008-2009 jyldardaǵy qarjy daǵdarysyn alyp qarasaq, sol kezdiń ózinde el Úkimeti prezıdenttik jospardyń negizinde daǵdarysqa qarsy «5 batyl qadam» baǵdar­lamasyn ázirlep, júzege asyrǵan bolatyn. Dúnıejúzindegi daǵdarysqa qarsy eń tıimdi baǵdarlamanyń biri bolyp tabylǵan bul qujat qarjy sektoryn turaqtandyrý, jyljymaıtyn múlik naryǵyndaǵy prob­lemalardy sheshý, shaǵyn jáne orta bız­nes­ti qoldaý, agroónerkásiptik keshendi damy­tý, ınnovatsııalyq, ındýstrııalyq jáne ınfraqurylymdyq jobalardy júzege asyrý sııaqty bes basym baǵytqa negiz­del­di. Bul maqsattarǵa Ulttyq qordan 10 mlrd. AQSh dollary bólindi.

Nátıjesi elge úlken bedel ákeldi.  Bank sektoryna aıryqsha qoldaý kórsetý arqy­ly eldegi bolýy múmkin qarjylyq daǵda­rystyń joly kesildi. Qurylys sektorynda 53 myń úleskerdiń proble­malary sheshildi. Shaǵyn jáne orta bıznestiń 3 myń sýbektisine jalpy somasy 184,56 mlrd teńgeniń nesıeleri berildi jáne qaıta qarjylandyryldy (tómendetilgen syıaqy mólsherlemesi boıynsha). Óńdeý ónerkásibiniń kásip­oryn­darynda 34,7 mlrd teńge somanyń ne­sıesi berildi.

Budan bólek, jumyssyzdyqpen kúres Úkimettiń Daǵ­darysqa qarsy baǵdarlamasynyń basym baǵyty boldy jáne qazaqstandyqtar memleket der kezinde qabyldaǵan sharalardyń arqasyn­da álemdik daǵdarystyń salda­ryn qatty sezingen joq. Úkimet eńbekker­ler­diń jappaı jumystan qysqartylýyna jol bermeý úshin taý-ken jáne óńdeýshi sek­torlardaǵy iri kompanııalarmen memo­randýmdar bekitti. Oǵan qosa, óńir turǵyn­daryn jumyspen qamtý úshin Elbasynyń tapsyrmasy boıynsha arnaıy baǵdarlama - Jol kartasy ázirlendi. Bul baǵdarlama 191,5 mlrd. teńge soma qarjymen qamta­masyz etildi jáne ol qarajat daǵdarystan keıingi ornyqty damýǵa jaǵdaı jasaýǵa jáne qosymsha jumys oryndaryn qurýǵa jumsaldy. Jol kartasynyń aıasynda 5221 joba júzege asyryldy, 248 myńǵa jýyq adam jumyspen qamtyldy.

Al jalpy somasy 7,26 trıllıon teńge bolatyn 237 joba engizilgen Indýstrııa­landyrý kartasynyń el ekonomıkasynyń aldaǵy damý qarqynyna erekshe dem beretini daýsyz. Sonymen birge el ekonomıkasyna shetel ınvestıtsııalaryn tartý áleýetiniń mol ekendigi de aıqyn. Aldyn-ala jasalǵan esepteýler Údemeli ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý baǵdarlamasy sheńberinde taıaýdaǵy tórt jyl ishinde ekonomıkanyń shıkizattyq emes sektoryna keminde 30 mıllıard dollar ınvestıtsııa tartýǵa bolatynyn kórsetip otyr. Bul elimizdiń álemdik ekonomıkaǵa úılesimdi kirigýine, tek Biryńǵaı ekonomı­kalyq keńistikte ǵana emes, álemdik deńgeıde de básekelestike qabilettikke ıe bolý múm­kindigin arttyrmaq.

Sóıtip, ótken ǵalamdyq daǵdarysqa bılik qajyrly eńbek, durys tańdalǵan sheshim arqasynda úlken toıtarys jasaǵan bolatyn. Máselen, 2009 jyly daǵdarys saldarynan AQSh ekonomıkasy - 2,6 paıyz, Reseı ekonomıkasy - 7,9 paıyz, Ýkraına ekonomı­kasy 15,1 paıyzǵa quldyrasa, bizdiń elimiz­de bul kór­setkish 2,6 paıyzǵa artty. Jumyssyzdyq deńgeıi 5,5 paıyzǵa deıin tómen­dedi. Ulttyq qordyń qarjysy taýsyla jumsalyp ketken joq, kerisinshe, 2007 jylǵy 14,7 mlrd. dol­lar­dan 2011 jyly 40,3 mlrd. dollarǵa de­ıin ósti.
Endigi jerde Elbasynyń tapsyrmasy­men daıarlanǵan el damýynyń 2020 jylǵa deıingi strategııalyq damý jospary bes ba­ǵytty qamtyp otyr. Bular: Ekonomıkany daǵdarystan keıingi ke­zeńge daıarlaý;  El ekonomıkasyn ártaraptandyrý arqyly onyń turaqty damýyn qamtamasyz etý;  Adam kapıtalyn damytý - bolashaqqa ınvestıtsııa salý; El halqyn áleýmettik jáne turǵyn úı-kommýnaldy salada sapaly qyzmetpen qamtamasyz etý; Halyqaralyq qatynastardaǵy turaq­ty­lyq pen el ishindegi aýyzbirshilikti saqtaý.
Bul jospar - memlekettik jobalaý jú­ıesindegi jańa turǵydan baǵdarlanǵan al­ǵash­qy qujat. Strategııalyq jospar el da­mýynyń negizgi maqsattaryn ólshemdi ın­dıkatorlar arqyly baǵalaýǵa, elimizdiń 2020 jyly qandaı deńgeıde bolatynyn boljaýǵa múmkindik bermek. Demek, el Úkimeti daǵdarystyń bolýy múmkin kelesi tolqynyna sońǵy jyldar­daǵy jınaqtaǵan úlken tájirıbemen, zor daıyndyqpen kelip otyr. Endigi maqsat - halyq sany 170 mıllıon, JІÓ 2 trıllıon dollardy quraıtyn ǵalamat ekonomıkalyq alań - Birtutas ekonomıkalyq keńistikte bá­sekege tótep berip, túrli daǵdarystar soq­qy­syna tózimdi ulttyq ekonomıkanyń áleý­e­tin nyǵaıtyp, ǵalamdyq ekonomıka­nyń beldi sýbektisine aınalý bolmaq.

Budan bólek, Prezıdenttiń tapsyrmasymen 2000 jyly qurylǵan Qazaqstannyń Ulttyq qory bolashaq urpaq úshin qarjy saqtap qa­na qoımaı, ulttyq ekonomıkanyń syrt­qy jaǵymsyz faktorlaryna táýeldiligin barynsha tó­me­ndetýge septigin tıgizbek. Mysalǵa, 2008-2009 jyldardaǵy álem­dik ekonomıkalyq daǵdarys kezeńinde Qazaqstan ekonomıkasynyń turaqtylyǵyn saqtaý úshin Ulttyq qordyń 10 mlrd. dol­lar kóleminde qarajaty tartylǵan bolatyn. Ekonomıkalyq damý jáne saýda mınıstrliginiń boljamynsha, 2015 jylǵa qaraı Ulttyq qor aktıvteri 72,5 mlrd. AQSh dollaryna deıin jetýi qarastyrylady. Sondaı-aq este bolsa, 2010 jyly Ulttyq qordyń jańa tujyrymda­masy qabyldanǵan bolatyn. Ol Ulttyq qor jınaǵyn ári qaraı qordalandyrýdy, respýblıkalyq bıýdjettiń tepe-teńdigi men turaqtylyǵyn qamtamasyz etýdi jáne munaı tabystaryn býyndarǵa durys tara­týdy kózdeıdi.

Jalpy alǵanda, el Úkimeti qabyldaǵan sharalardyń nátıjesinde Qazaqstan jalpy ishki ónimdi «psıhologııalyq plıýs» deńgeıinde saqtaı aldy. Atap aıtqanda, 2008 jyly ekonomı­kanyń ósimi 3,1 paıyzdy qurasa, 2009 jyly 1,2 paıyz boldy. Oǵan qosa, Qazaqstan daǵdarysqa deıingi ekonomıkalyq ósýdiń shegine oraldy: 2010 jyly JІÓ - 7 paıyzǵa, 2011 jyly 7,5 paıyzǵa jetti. Osylaısha respýblıkada makroeko­nomı­ka­lyq turaqtylyq jáne ornyqty ekonomıkalyq ósý qamtamasyz etilip otyr. Endeshe osynyń ózi atqarýshy bıliktiń aldaǵy daǵdarysqa qarsy salmaqty qadam jasaı  alatyn qabiletin kórsetse kerek.