Kenjehan Matyjanov: Joldaý- halyqtyń ál-aýqatyn jaqsartýdy kózdeıtin baǵdarlamalyq qujat
«Halyq birligi jáne júıeli reformalar – el órkendeýiniń berik negizi» dep atalatyn Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdentiniń bıylǵy Joldaýy «Pandemııadan keıingi kezeńdegi ekonomıkalyq damý», «Densaýlyq saqtaý júıesiniń tıimdiligin arttyrý», «Sapaly bilim berý», «Óńirlik saıasatty jetildirý», «Eńbek naryǵynda tıimdi ekojúıe qalyptastyrý», «Saıası jańǵyrý jáne adam quqyǵyn qorǵaý», Ulttyń uıysýy – odan ári damýdyń basty faktory» dep atalatyn jeti taraýdan turady»,- deıdi ol.
Onyń aıtýynsha, ár taraýda el ekonomıkasynyń pandemııa jyldaryndaǵy jaǵdaıy men jurtymyzdyń áleýmettik ómirindegi kúrdeli máseleler saralanyp, halyqtyń ál-aýqatyn arttyrýǵa baılanysty basym baǵyttar anyqtalǵan.
«Qaı zamanda bolmasyn qoǵamdy aldyǵa súıreıtin qudiretti kúsh – bilim men ǵylym. Elimizdegi bul salanyń ahýalyna aıtylatyn syn da, min de tolastaǵan emes. Sondyqtan Memleket basshysy bilim men ǵylym salasyna arnaıy toqtalyp, óziniń syndarly kózqarasyn ashyq bildirdi. Eń aldymen, bilim salasy qyzmetkerleriniń jalaqysy kelesi jyl basynan bastap taǵy da 25 paıyzǵa ósetin boldy. Aldaǵy úsh jylǵa osy maqsatqa 1,2 trıllıon teńge jumsalady eken. Taǵy da dep otyrǵanymyz ustazdardyń ál-aýqatyn jaqsartýǵa arnalǵan buǵan deıin de birshama sharalar qabyldanǵan. Demek, ustazdar mártebesin kóterýge baılanysty bastalǵan ıgi bastamalar is júzinde júıeli jolǵa qoıyldy dep aıtýǵa bolady.Sonyń nátıjesi bolar, pedagogıkalyq mamandyqty tańdaýshy jastardyń qarasy jyl saıyn kóbeıip keledi. Muǵalimderdiń jalaqysynyń kóterilýine baılanysty, tipti joǵary oqý oryndarynda ustazdyq etip júrgen magıstrler mektepke qaraı bet túzeı bastaǵanyn kórip te otyrmyz»,- deıdi spıker.
Sonymen qatar, ol Memleket basshysy kótergen taǵy máselege qatysty oıyn bildirdi.
«Respýblıka mektepterindegi oryn tapshylyǵy máselesin joıý úshin Memleket basshysy 2025 jylǵa deıin óńirlerde 800 mektep salý jónindegi burynǵy tapsyrmasyn 1000-ǵa jetkizýdi mindettedi. Bul degenińiz atalǵan merzimde elimizdegi apatty jaǵdaıda turǵan mektepterdi jańa mekteptermen aýystyryp, úsh aýysymdy oqytý júıesin túbirinen joıýǵa qol jetkizedi degen sóz. Aýyl mektepterin bala sanyna qaraı qarjylandyrýǵa kóshirý de oń nátıjege jetkizetin bastama. Prezıdent oqýshylardy kásibı mamandyqqa baýlý máselesine de jiti kóńil bólip, «tegin tehnıkalyq jáne kásibı bilim berý» jobasyn júzege asyrýdy tapsyrdy. Qazir respýblıka kóleminde 237 myń jas qyz-jigitterdiń kásip te ıgermeı, oqý da oqymaı bos júrgendigi málim boldy. Olardyń basym kópshiligi shalǵaıdaǵy aýyldardyń turmysy tómen otbasylarynan. Mine, osy keleńsizdikti joıý úshin Prezıdent «suranysqa ıe barlyq mamandyq boıynsha tehnıkalyq jáne kásibı bilim júz paıyz tegin berilýi kerek» ekendigin mindettedi. Ondaı bilimdi armııa qatarynda júrgende de berýge bolatyndyǵyn eske saldy. Bul shara negizinen elimizde kúndelikti tirshilikke qajetti mamandyqty ıgerýge degen yqylasty túbirinen ózgertedi deýge bolady.
Sondaı-aq, pandemııa kezinde qashyqtan oqytýdy uıymdastyrýda telekommýnıkatsııa jelileriniń álsizdigin synǵa alyp, Úkimetke qashyqtan bilim berýge qajetti aqparattyq júıeniń sapasyn jaqsartýmen myqtap aınalysýdy tapsyrdy»,- deıdi Kenjehan Matyjanov.
Onyń aıtýynsha, muǵalimderdiń jalaqysyn kóterý ıgi bastama.
«Prezıdent ustazdardyń da bilim-biligin zaman talabyna laıyq oqtyn-oqtyn joǵarylatyp otyrý úshin olardy burynǵydaı 5 jylda emes, 3 jyl saıyn qaıta daıarlaýdan ótkizip otyrýdyń durystyǵyn meńzedi. Bul - muǵalimderdiń jańa bilim mazmunyn, oqytýdyń tyń tehnologııalaryn ıgerýine tyń serpin ákelýi tıis. Qoǵamdyq ortada sońǵy jyldary kóp talqylanyp, kópshiliktiń narazylyǵyn týdyryp júrgen ózekti máseleniń biri – ǵylymdy damytý ekendigi belgili. Memleket basshysy óziniń bul máseleden tolyq habardar ekendigin bildirip, ony ońtaıly sheshýdiń joldaryn naqtylady.
«Ǵylymdy damytý – bizdiń asa mańyzdy basymdyǵymyz» deı otyryp, bul salany retteıtin Zańdar men zańnamalyq qujattarǵa jyl sońyna deıin ózgerister engizý qajet ekendigin basa kórsetti. Ol ózgerister mynandaı mańyzdy máselelerdi qamtýy tıis: Birinshi kezekte, ǵylymı zertteýmen aınalysatyn jetekshi ǵalymdardyń turaqty jáne eńbegine laıyqty jalaqy alý máselesin sheshý. Ol úshin ǵylymı zertteý ınstıtýttaryn bazalyq qarjylandyrý esebinen tikeleı qarjylandyrýdy tapsyrdy»,- dep atap ótti spıker.
Sonymen qatar, ol osy ýaqytqa deıin ǵylymı-zertteý ınstıtýttary úsh qarjylyq kózden – bazalyq, granttyq, nysanaly túrde – qarjylandyrylatynyn tilge tıek etti.
«Bazalyq qarjylandyrýǵa mekemeni basqarýshylar men ártúrli qyzmet kórsetýshiler ǵana engiziletin. Onyń quramyna jetekshi ǵylymı qyzmetkerler enbeıtin. Al granttyq, nysanalyq jobalar boıynsha ǵylymnyń ózekti máseleleri boıynsha 2-3 jylǵa konkýrs jarııalaý arqyly júzege asyrylatyn. Granttyq jáne nysanaly jobalardy uta almaǵan ǵylymı qyzmetkerler eki-úsh jylǵa qarjysyz qalatyn. Munyń saldary ǵalym-mamandardyń turaqsyzdyǵyna, ǵylymı zertteýlerdiń úzilip qalýyna aparyp soqtyratyn. Bul úrdis, ásirese, irgeli ǵylymı zertteýlerge orasan zardap keltirdi. Mine, Prezıdent tapsyrmasy osy máseleni ońtaıly sheshýdi qarastyrady. Bul tapsyrma júzege asatyn bolsa, Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń belgilegen erejesi boıynsha iriktelgen ǵylymı-zertteý ınstıtýttary bazalyq turǵydan tikeleı qarjylandyrylatyn bolady.
Ekinshi másele, granttyq qarjylandyrýdyń tym qysqa (eki-úsh) merzimge belgilenýi irgeli ǵylymnyń damýyna keń óris jasaı almaıtyn. Onyń ústine az ýaqyttyń ishinde kúrdeli taqyryptarǵa keshendi, irgeli zertteýler júrgizý de múmkin emes edi. Osy máseleni retke keltirý maqsatynda, Prezıdent granttyq jobalar merzimin bes jylǵa deıin uzartýdy usyndy.
Úshinshi másele, Ulttyq ǵylymı keńes sheshimderine ǵalymdar kóp jaǵdaıda narazy bolyp jatady. Biraq sol narazylyqty dáleldi túrde negizdep, óz shaǵymdaryn aıtatyn ókiletti oryn joq edi. Qandaı jaǵdaıda bolmasyn Ulttyq ǵylymı keńes sheshimi talqylaýǵa, shaǵym jasaýǵa bolmaıtyn aqtyq sheshim bolyp qalatyn. Mine, osyndaı oralymsyzdyq ta, Memleket basshysynyń tapsyrmasyna oraı ońtaıly sheshiletin sııaqty. Eger osyndaı ózekti máseleler retimen zańdylyq jolymen júzege asatyn bolsa, Qazaqstan ǵylymy zaman talabyna laıyq taǵy bir qaryshty qadam jasaıtyny sózsiz»,-deıdi M.Áýezov atyndaǵy ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń bas dırektory.
Spıkerdiń sózinshe, Memleket basshysy halqtyń ál-aýqatyn arttyrý jolynda bes bastamany el nazaryna usyndy.
«Tutastaı alǵanda, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń jańa Joldaýy búkil álemdik pandemııa jyldary qoǵamda qordalanyp qalǵan kókeıtesti máselelerdi kótergen jáne ony sheshýdiń naqty joldaryn kórsetken baǵdarlamalyq qujat boldy deýge tolyq negiz bar. Qazirgi qyl arqandaı shıratylyp, dúnıeniń apshysy qýyrylyp turǵan qıyn zamanda bizdiń elimizge eń keregi – quryshtaı berik yntymaq pen birlik, sol yntymaqtan nár alatyn halyqtyń yrys-berekesi ekendigin Memleket basshysy dóp basyp kórsetti. Endigi úlken maqsat osy joldaýda aıtylǵan izgi nıetti ıgilikti iske aınaldyra bilýde bolsa kerek»,- dep qortyndylady oıyn Kenjehan Matyjanov.