Kenjehan Matyjanov: Ulttyń jańa bolmysy otbasynan bastap qalyptasady
«Búkil álemdi jaılaǵan pandemııa búginde adamzat balasyna jańa mindetter júktep otyr. Osyndaı aýyr kezeńde qıynnan jol taýyp, jańara bilgen, ýaqyt údesinen shyǵa alǵan ult qana ómirsheń bolatyny zańdylyq. Osy oraıda, Prezıdent ult ustazy A. Baıtursynovtyń danalyq sózine súıene otyryp, ult keleshegine tireý bolatyn alty qaǵıdatty atap kórsetedi. Al bul qaǵıdattardy ómir saltymyzǵa aınaldyrý úshin jas urpaqty jańasha tárbıeleı bilýimiz shart. Al tárbıeniń bastaý bulaǵy, qaınar kózi otbasynda jatyr. Qazaqsha atqanda «Tárbıeniń ıesi de, kıesi de - otbasy, ata-ana». Álemdik pedagogıka ǵylymy da búginde otbasy tárbıesine den qoıyp otyr. Azııadaǵy ozyq ult japondardy alaıyq, fın halqy, taǵy da basqa damý keleshegin ulttyq qundylyqtarmen astastyra bilgen memleketter tárbıeniń altyn qazyǵy otbasy dep biledi. Bar qamqorlyqty otbasyna, ata-analarǵa jasaıdy, balalardy ómir súrý daǵdylaryna bosaǵadan baýlı otyryp, eń aldymen tárbıeli qoǵam múshesin qalyptastyrýǵa bar kúshterin salady»,– deıdi Kenjehan Matyjanov.
Onyń aıtýynsha, álem halyqtarynyń basyna tóngen pandemııa kezinde bala tárbıesi men bilim berýdiń bar taýqymeti otbasyna túsken.
«Kúndelikti tirshiliktiń, aǵymdaǵy jumystyń jeteginde ketken kóptegen ata-analar balasyna bilim men tárbıe berýde abdyrap qaldy. Óıtkeni, osy kezge deıin bilim berý men tárbıe máselesine bala baqshalar men mektepter ǵana jaýapty bolyp kelgeni jasyryn emes. Osy turǵydan alǵanda búginde otbasyna degen álemdik kózqaras túbirinen ózgerdi. Qazir búkil álem otbasy men ata-analarǵa qalaı járdemdesýge bas qatyryp jatyr. Qashyqtan bilim alý barysynda ata-analar mekteptiń de, muǵalimniń de qadirin túsine bastady, oqýlyqtyń mán-jaıyna qanyqty, oqý baǵdarlamalarynyń barysyn baǵamdady, bilim berý men tárbıeniń ońaı sharýa emestigine kóz jetkizdi. Tipten, áleýmettik jelilerde balasyn oqytý úshin bir-birinen keńes surap jatqan usynys-pikirlerde shek bolǵan joq. Demek, ata-analar men balalar da naqty kómekke zárý»,– deıdi ol.
M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýty dırektorynyń oıynsha, mektepke deıingi tárbıeniń mańyzy zor. Sondyqtan, Úkimet Memleket basshysynyń Joldaýyn júzege asyrý barysynda otbasy tárbıesin damytýǵa baǵyttalǵan arnaıy memlekettik baǵdarlama qabyldaýy kerek.
«Bul máselede, ásirese, balabaqsha men mektepke deıingi tárbıeniń mańyzy zor. Oǵan Prezıdent Joldaýynda da erekshe mán berilgen. Adam bolmysy otbasynda qalyptasady deıtin bolsaq, japon ǵalymdarynyń paıymdaýynsha balanyń mıynyń jetilýi, oılaý júıesiniń negizi úsh jasqa deıin, al qazaq halqy bes jasqa deıin qalyptasady dep paıymdaıdy. Qalaı bolǵanda da balanyń oılaý órisiniń, sóıleý men qımyl daǵdylarynyń qalyptasýy 3-5 jastaǵy kezeńmen baılanysty. Osy turǵydan alǵanda Memleket basshysy tárbıe máselesin qozǵaı otyryp, 6 jasqa deıingi sábılerdi bala baqshalarmen jetkilikti túrde qamtamasyz etýge toqtaldy. Ustazdardyń jalaqysyn kóterý, joǵary oqý oryndarynda jaǵdaı jasaý da osy Joldaýdaǵy basty máseleler qatarynda aıtyldy. Sonymen qosa, eń negizgi másele otbasy, kópbalaly januıalarǵa kóńil bólýge nazar aýdarǵany ata-analardyń ózin de tárbıeleý qajettigine meńzeıdi. Eger de otbasynda tárbıe aqsap jatsa, onda balabaqsha da, mekteptegi tárbıe jaıynda aıtýdyń ózi artyq. Sondyqtan da Úkimet Memleket basshysynyń Joldaýyn júzege asyrý barysynda otbasy tárbıesin damytýǵa baǵyttalǵan arnaıy memlekettik baǵdarlama qabyldaýy kerek dep sanaımyz. Bul jalpy, tárbıe isine, otbasyna, ata-analarǵa jasalǵan úlken memlekettik qamqorlyq bolar edi»,– dedi spıker.
Sonymen qatar, ol qazir ulttyq ǵylym salalarynyń úlken daǵdarysty keship jatqanyn basa aıtty.
«Osy oraıda kúni búginge deıin qoǵam nazarynan tys qalyp kelgen ulttyq qoǵamdyq-gýmanıtarlyq ǵylymdy damytý isi de kún tártibinde turǵan másele. Onyń ishinde rýhanı dúnıemiz - qoǵamdyq tárbıeniń negizi jatyr. Qazaq tili men ádebıeti, tarıhy, óneri, mádenıet, geografııasy, fılosofııasy, jýrnalıstıka, pedagogıka sııaqty ulttyq sıpattaǵy ǵylymdar búginde tehnıka, tabıǵattaný ǵylymdarmen bir qazanda qaınap, qoıyrtpaqqa aınalyp ketti. Qoǵamdyq ǵylymdardyń ózindik erekshelikterin eskere otyryp damytýǵa arnalǵan baǵdarlamalar da, memlekettik qurylymdar da joq. Máselen, fızıkter, matematıkter, hımıkter shetelderden bilim alyp, tájirıbe almasyp qaıta alady. Al qazaq ádebıeti men qazaq tili, Qazaqstan tarıhyn, ónerin zertteıtin mamandar qaıda baryp taǵlymdamadan ótedi. Olardy jappaı taǵlymdamaǵa jiberý shart pa? Ondaı jaǵdaıda ulttyq ǵylymdy qalaı damyta almaqpyz. Qazir ulttyq ǵylym salalarynyń úlken daǵdarysty keship jatqany jasyryn emes. Búginde mektepterde aǵylshyn tilin oqytý endi bastalyp jatyr, joǵary oqý oryndaryndaǵy qazaq bólimderin bitirip shyqqan túlekter de aǵylshyn tilin erkin meńgerip shyǵyp jatqan joq. Erkin meńgerýi dál qazirgi jaǵdaıda múmkin de emes. Olaı bolsa, ulttyq ǵylym salasyn zertteýge talpynǵan úmitkerlerge aǵylshyn tilinen joǵary talap qoıýǵa, olarǵa sheteldik jetekshi taǵaıyndap, sheteldik jýrnaldarda maqala jarııalaý sııaqty talaptar qoıýǵa bola ma? Osy túıtkilderdi nazarǵa ala otyryp, el Úkimeti qoǵamdyq-gýmanıtarlyq ǵylymdy ózindik erekshelikteri men búgingi ahýalyn eskere otyryp damytýdyń tujyrymdamasyn jasap, soǵan sáıkes baǵdarlama qabyldaýy qajet»,– dep tolyqtyrdy ol.
Onyń pikirinshe, bala januıada shynshyldyqqa, adaldyqqa, meıirimge qanyp ósse, onda ol ádiletsizdikke, qatygezdikke, aramdyqqa barmaıdy.
Joldaýda Memleket basshysy jemqorlyqtyń tek saldarymen kúrese bermeı, onyń sebebin anyqtaýdyń qajettigine basa nazar aýdardy. Bul da aınalyp kelgende otbasyndaǵy tárbıege kelip tireledi. Bala januıada shynshyldyqqa, adaldyqqa, meıirimge qanyp ósse, onyń ádiletsizdikke, qatygezdikke, aramdyqqa tózbeıtin azamat bolyp qalyptasary haq.
«Sondyqtan, eń aldymen turmystaǵy, kúndelikti ómirdegi, sodan baryp qoǵamdaǵy ádiletsizdikterdi boldyrmaýǵa tyrysýymyz kerek. Osy turǵydan alǵanda sybaılas jemqorlyqpen kúreske qatysty zańdardy da qaıta qaraıtyn ýaqyt keldi. Bul oraıda, Prezıdent atap kórsetkendeı, memlekettik basqarý júıesin jańǵyrta otyryp, Memlekettik qyzmet jónindegi zań da qaıta qaraýdy qajet etedi. Ál-Farabıdeı, Abaıdaı ulylarymyzdyń eńbekteri ulttyq tárbıe máselesine negizdelgen desek, qazaqy kelbeti bar «tolyq adamdy» (Abaı) tárbıeleý búgingi qoǵamnyń basty mindeti. Al qoǵamdyq tárbıege otbasynan bastap den qoımaıtyn bolsaq, qandaı bilimdi azamat, úlken ǵalym, memleket qaıratkeri bolǵanmen halyqtyń ulaǵatty, qadirli tulǵasy bola almaıdy. Joldaýda atap kórsetilgen «Ulttyń jańa bolmysy» otbasynan alǵan ulttyq rýhymen, egemendi memleketi sanasyna quıǵan tárbıesimen qalyptasady»,– dep qortyndylady QR UǴA korrespondent-múshesi, fılologııa ǵylymdarynyń doktory Kenjehan Matyjanov.